Prantsuse president Emmanuel Macron

Sajaga. Emmanuel Macronil on, mille üle uhke olla

33
Nagu väidavad eksperdid, jaheneb prantslaste suhtumine oma noorde presidenti varsti veelgi. Pealegi ei ole paljud veel puhkuselt tagasi. Seepärast ei tea nad, kuhu satuvad. Seda seletatakse neile alles septembris. Ja ka Marine Le Pen puhkab alles.

Mihhail Šeinkman, Raadio Sputnik

Sellise tempo juures ületab õpilane oma õpetaja palju kiiremini, kui arvati. François Hollande sai alles oma ametitähtaja keskel Prantsusmaa kõige ebapopulaarsemaks presidendiks. Kuid isegi temal püsis pärast esimest sadat ametis oldud päeva reiting 45% tasemel. Emmanuel Macron läheb oma esimesele sajale päevale vastu näitajaga 36. Ja see pole mitte kehatemperatuur. See on tema vabalangemise trajektoor. Järsu pikee dünaamika parimate traditsioonide vaimus. Kiirendusega. Juunis oli tal 64 punkti. Juulis kohe 10 võrra vähem. Augustis peaaegu veel miinus 20. Ja see pole veel talv. Selleks ajaks, nagu eksperdid väidavad, saavad ühiskonna suhted noore liidriga olema veelgi jahedamad.

Prantsusmaal on 150 tuhat inimest andnud allkirja presidendi abikaasale esimese leedi staatuse omistamise vastasele petitsioonile
© REUTERS / Philippe Wojazer

Siiski, ütlevad nad, usutakse inertsist veel muutustesse paremuse poole. Pealegi pole paljud veel puhkuselt tagasi. Seepärast ei oska nad isegi karta, kuhu satuvad. Neile seletatakse seda alles septembris. Kaks Prantsusmaa suurimat ametiühingut, samuti vasakpoolne opositsioon alustavad sügisel massiliste protestiaktsioonidega tööjõureformi vastu. Ja ka Marine Le Pen puhkab alles.

Plastilise poliitkirurgia klassikaline produkt Emmanuel Macron meenutab nüüd kalli auto roolis olevat tibi. Sellist, keda saadetakse teele sõnadega: "Ostis küll juhiload aga sõiduoskust mitte." Ka temale on väljanägemine tähtis. Seepärast paistabki ta rahvusvahelisel poodiumil hoopis respektaablim välja. Kuid nagu pereasjades, nii teatakse ka poliitikas vaid kodus, milline ta tegelikult on. Sealhulgas ka pereasjades. Kui ta neid just läbi ei kriipsutanud, siis kahjustas ta oma kõige olulisemat saavutatud nende kolme kuu jooksul. Poliitilise elu moraliseerimise seadust, mis keelab saadikutel oma abilisteks pereliikmeid palgata.

Ta oleks võinud muidugi öelda, et pole saadik ja et "esimese leedi" riikliku staatusega pole veel selge, kes kelle abi on, kas naine talle või vastupidi. Kuid ta otsustas lihtsalt tagasikäigu anda ja võimalik, et peatas selle liigutusega hetkeks ka oma populaarsuse languse. Aga lisaks Brigitte toimumata jäänud "ametikõrgendusele" olid veel nelja ministri korruptsioonihõngulised tagasiastumised, kelle ta kuulu järgi oli isiklikult välja valinud. Ja veel üks inetu lugu Kindralstaabi endise ülema kindral Pierre de Villiers"iga. Macron võttis ta vastuvaidlemise pärast maha. Ja siis hakati veel tema enda parteis rääkima tema silmakirjalikkusest ja autoritarismist.

Kõik saavad aru – nooruslik maksimalism. Keegi ei tea, kas see vanusega möödub. Sotsioloogid näiteks väidavad, et negatiivne foon võib prantslaste teadvuses juurduda ja siis pole enam tähtis, kas Emmanuel saab täiskasvanuks või mitte. Väike koerake on ju vanas easki ikka kutsikas. Ise tõestas ta enne valimisi, et "ei usu esimese saja päeva teooriasse". Selle kohaselt saab just selle aja jooksul selgeks, kuidas edasi läheb. Võibolla on tal õigus. See on ju alles hoojooks. Kuid isegi suur Bolt, kes distantsi alguses enesekindlalt stabiilselt lolli mängis, ei jõudnud alati edasise distantsi jooksul kaotatutut tagasi teha. Nii et Macron peaks täna võimalust kasutama. Sellist tal enam olema ei saa. Sest vaid täna saab ta oma peresidendiks olemise aja kohta öelda, et on teinud kõike sajaga.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

33
Tagid:
Brigitte Macron, president, Emmanuel Macron, Marine Le Pen, Prantsusmaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde