Koolis. Illustratiivne foto

Valimised: haridusasutused peavad jääma poliitiliselt neutraalseks

22
Haridus- ja Teadusministeerium, Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Noorteühenduste Liit avaldasid täna põhimõtted, millest koolid ja poliitikud saavad lähtuda, et tagada haridusasutuste neutraalsus KOV valimiste eel ja ajal.

TALLINN, 9. august — Sputnik. Tänavu saavad esmakordselt valimistest osa võtta ka 16- ja 17-aastased noored, mis paneb nii üldhariduskoolidele kui ka kutseõppeasutustele suurema vastutuse aktiivselt kaitsta kooli poliitilist neutraalsust.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul tuleb kõikidel hariduse ja poliitika osapooltel silmas pidada, et kooli neutraalsuse ja autonoomia kaitseks poliitiline agitatsioon sinna ei sobi.

"Maailmavaadete ning poliitika üle arutlemine on koolis igati teretulnud, kui see on kooskõlas õppekava ning neutraalsuse põhimõttega. Samas peab aktiivse valimiskampaania ajal hoolega silmas pidama, et teadlikult või kogemata ei jõuaks poliitiline reklaam kooli kanalitesse, tundidesse ja muudesse tegevustesse. Reeglid kehtivad kogu kooliperele õpilasest direktorini, kellel on oluline arvestada, et koolis õppimine või töötamine paneb neile suurema vastutuse kooli poliitilise neutraalsuse tagamiseks," osutas minister Reps.

Kohalikel valimistel saab tänavu osaleda rekordarv EL-i kodanikke >>

Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas, et valimisea langetamine annab noortele võimaluse osaleda kohaliku elu ja arengu suunamisel.

"On oluline, et noored mõistaksid, milline võimalus neile avaneb, adudes samal ajal ka otsustamises osalemisega kaasnevat vastutust. Et noored tuleksid valima ja teeksid läbimõeldud valiku, peab neil olema piisavalt teavet valimiste kohta ja usku, et nende häälest midagi sõltub. Samuti on oluline, et täiskasvanud ei kasutaks noorte mõjutamiseks keelatud või ebaeetilisi võtteid, vaid selgitaksid toimuvat adekvaatselt ja erapooletult. Esimesest valimise kogemusest võib sõltuda, kas noor tajub valimisi millegi ebaolulise ja kaugena, või reaalse võimalusena kaasa rääkida ja osaleda."

Avaldatud põhimõtted rõhutavad, et arusaamatuste vältimiseks ja koolis poliitiliselt neutraalse keskkonna tagamiseks on koolijuhtidel soovitatav selgelt määratleda põhimõtted, mis on valimiste ajal koolis lubatud ja lubamatu, võttes aluseks ka kirja pandud printsiipe. Kooli ei sobi näiteks üleskutsete tegemine kellegi poolt hääletada. Samuti ka mistahes formaadis valimisreklaamid, sealhulgas üleskutsed kooli kanalites ja reklaamtoodete jagamine.

Valimiskampaania ajal pole ka õppetöö raames mõistlik korraldada poliitikute tunnikülastusi, sest sel ajal pole neil võimalik käia oma tööst rääkimas lahus valimiskampaaniast. Samas on igati asjakohased arutelud sõpradega või tunnis poliitilise süsteemi, maailmavaadete ja muu sellise üle. Samuti on koolidel võimalik korraldada ka valimiste eel poliitikute tutvustusüritusi, kuid need peavad olema aktiivselt tasakaalustatud ja kõigile vabatahtlikud.

Noored valimistevalvurid koolis

2017. aasta KOV valimiste raames toimub ka Eesti Noorteühenduste Liidu veetud projekt "Noored valimisvalvurid", mis annab kogu riigis 16-19-aastastele noortele võimaluse kujundada läbipaistvat valimisprotsessi ning näha valimiste telgitaguseid.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak ütles, et noorte valimisvalvurite projektis osaledes on noored võtnud endale ülesande kaitsta kooli poliitilist neutraalsust ning jälgida, et seal ei toimuks valimisrikkumis.

"Projekti kandideeris ligi kakssada noort üle Eesti ja kooliaasta algusest on nad käepikenduseks teistele valimiste läbiviimise korrektsust jälgivatele institutsioonidele, andes vajadusel projektimeeskonnale teada potentsiaalsetest rikkumistest, mille puhul püüame need esmajoones viisakalt lahendada, andes omakorda rikkujale tehtust teada. Paljud osalevad ka valimispäevadel valimisvaatlejatena ja valimiskomisjoni töös," rääkis Visak.

Ta rõhutas, et projekti toel teatakse tulevikus paremini, kuidas käitutakse noortega koolis valimiste ajal. Samuti annab see võimaluse esmakordselt kodanikukohustust täitvatele noortele võimaluse teha valimiste õnnestumiseks rohkemat kui valimas käimine.

Noorte valimisvalvurite projekti koordineerivad Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit. Partneriteks on Eesti Vabariigi Õiguskantsler ja Õiguskantsleri Kantselei ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. Seda rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Infoleht 16-17-aastaste hääletamisõiguse kohta
© Foto : vvk.ee
Infoleht 16-17-aastaste hääletamisõiguse kohta
Infoleht 16-17-aastaste hääletamisõiguse kohta
© Foto : vvk.ee
Infoleht 16-17-aastaste hääletamisõiguse kohta

 

 

22
Tagid:
reklaam, valimised, Haridus- ja teadusministeerium, KOV, õiguskantsler, kool, Madise, Mailis Reps
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde