Illustratiivne foto

USA Venemaa-vastased sanktsioonid lähendavad Moskvat Pekingile

40
(Uuendatud 03:17 07.08.2017)
Järjekordse portsjoni propagandistlikku „õudu“ kallasid ameeriklastele kaela kohalikud meediakanalid ja eksperdid seoses Hiina laevade osalemisega hiljutisel suurejoonelistel mereväeparaadil Peterburis

Ilja Harlamov, raadio Sputnik

Paistab, et Hiina ja Venemaa ülekavaldamisega võib USA alt minna. Aga võib-olla juba ongi alt läinud. Washington tõukab järjekindlalt Pekingit Moskva ning Moskvat Pekingi poole. Olles samas „kohkunud" nende omavahelisest lähenemisest.

Tümitada tammise kaikaga selja tagant pimedas kangialuses. Umbes nii võib kujundlikult kirjeldada USA praegust sanktsioonide poliitikat. Kes vähegi ei meeldi, kes on söandanud selja sirgu ajada ja talitada vastavuses oma rahvuslike huvidega – see saagu karistatud. Kõigile juriidilistele ja rahvusvahelistele normidele vilistades. Olgu tegemist Iraani, Venemaa või koguni Venezuelaga, kes lihtsalt valis uue parlamendi ja sattus sedaviisi Washingtoni silmis ebasoosingusse. Kuigi võinuks tunduda, et võimuvahetus on puhtalt siseriiklik lugu.

Kuid tümitaval kaikal on piiratud potentsiaal. "Jõhkra jõu vastu ei saa keegi. Aga kui ei aita jõud, aitab välja hüva nõu," nagu ütleb rahvasuu. Ühesõnaga, agressiivsele käitumisele annab vastata hoopis teises stiilis. Õppida laamendajast kaarega mööda minema. Aga kaikamehelt peksa saanud või ta võimalikel ohvritel – ja see on enam kui loogiline – on seaduslik õigus vastulöögiks oma jõupingutused ühendada. Täpselt seda võib praegu näha Venemaa ja Hiina puhul. Peking võttis sõna USA uute Moskva-vastaste sanktsioonide vastu. Ja ülepea mis tahes riigi ühepoolsete meetmete vastu, millest teatas ka Taevaaluse välisministeerium oma eriteates.

Ent Washingtonis ei lasta nina norgu ja loodetakse lähimal ajal haarata kõik ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed kaasa uute sanktsioonide edendamisele. Antud juhul juba Pyongyangi suhtes. Kokkulepe selleks olevat Pekingi ja Washingtoni vahel juba justkui saavutatud. Aga eks aeg muidugi näita. On teada, et Hiina ja Venemaa käsitlevad piisava põhjusena sanktsioonide kehtestamiseks ainult Põhja-Korea ballistilise kaugmaaraketi või tuumarelva katsetusi. Kuid asi pole ainult selles. Hiljaaegu teatas Donald Trump – nagu ikka Twitteris –, et on "nördinud" Hiina Rahvavabariigi ilmselt täielikust tegevusetusest Põhja-Korea suunal. Siis aga järgnesid Washingtoni avaldused, et USA võib kehtestada kaubandus- ja muud majandussantsioonid juba Hiina vastu.

Ja seegi meenutab juba mingit sanktsiooniatakki ameeriklaste võimuladvikus, mille esindajad vajavad nähtavasti kiiret medikamentoosset abi. Rahusteid, antidepressante, ravimtaimeteesid. Raske on endale ette kujutada, milliste tagajärgedeni viib sügav konfrontatsioon USA ja Hiina vahel. Ka nende kahe riigi endi jaoks, arvestades nende tihedaimaid majandussidemeid. Ja ülemaailmse julgeoleku suhtes. Ent nimelt sellise stsenaariumi suunas tõukavad sündmusi teatud mõjukad jõud Ameerika Ühendriikides, nimetades Hiina Rahvavabariiki oma riigi vaenlaseks.

Berliin. Illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Юрьев

Järjekordse portsjoni propagandistlikku "õudu" kallasid ameeriklastele kaela kohalikud meediakanalid ja eksperdid seoses Hiina laevade osalemisega hiljutisel suurejoonelistel mereväeparaadil Peterburis. CNN-i saatelõigus näiteks räägiti, et Venemaa ja Hiina sõprus on "Trumpi kõige hirmsam õudusunenägu". Imelik lugu. Washington lükkab omaenda kätega ja lausa kangekaelselt Pekingit Moskva poole ja Moskvat Pekingi poole – ja on samas sellest lähenemisest "kohkunud". Mis see siis on, kui mitte tunnetuslik dissonants? Ning ka need kaks riiki ise teatavad juba mitmendat aastat oma suhete strateegilisest, liitlaslikust iseloomust. Nii et Hiina ja Venemaa ülekavaldamisega võib USA alt minna. Paistab, ongi juba läinud, olles mingitel põhjustel unustanud kasutada läbiproovitud poliittehnoloogiat – jaga ja valitse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

40
Tagid:
sanktsioonid, Trump, Hiina, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde