USA valitsuse lennuk Tallinna lennujaamas

Ajaleht Politico kirjutab eestlaste krapsakusest Washingtonis

96
(Uuendatud 20:37 03.08.2017)
Ameeriklaste väljaanne Politico selgitas, miks „tibatilluke“ Eesti on saanud USA kõrgete ametiisikute sagedaste külaskäikude sihtpunktiks

TALLINN, 3. august — Sputnik, Аleksei Toom. USA Baltikumi-poliitika kese on nihkunud Eestile peamiselt tänu Eesti diplomaatia agarusele Washingtonis ja endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese jõupingutustele. Ajakirjanik Andrew Hanna püüab ajalehes Politico vastata küsimusele, mismoodi "tibatilluke Balti riik" on kujunenud USA ametiisikutele populaarseks külastuspaigaks.

USA asepresident Mike Pence ja president Kersti Kaljulaid
© REUTERS / INTS KALNINS

Kui jätta kõrvale kahtlased vihjed piirkonna ajaloole ning terve pihutäis mõttestampe ja süüdistusi Venemaa pihta, mida USA autoriteetses ajalehes Politico ilmunud artikli autor, nagu tuleb kahetsusega täheldada, oma loos kasutab, jääb üle kõige huvitavam – see, kuidas Andrew Hanna on hoolikalt ja mõningase irooniaga uurinud Eesti esindajate imbumist Washingtoni "võimukoridoridesse". Sellevõrra võib suhtuda rahumeelsema üleolekuga tema veendumusse, et Valgevene ja Venemaa ühisõppused Zapad toimuvad väidetavalt Eesti piiril.

Peaminister Jüri Ratas võõrustas Stenbocki majas USA asepresidendi >>

Oskavad edukalt ära petta

Tegelikult peabki artikli autor nimelt Venemaa naabrust üheks põhiliseks põhjuseks, miks USA kõrged ametiisikud on valinud Balti riikide presidentide (või peaministrite) kolmikuga kohtumise kohaks just Eesti pealinna, kuigi Riia paistaks geograafilisest vaatevinklist justkui loogilisem. Andrew Hanna loeb üles USA kõrgete riigiametnike viimaste kuude vältel toimunud visiidid Tallinna, lõpetades loetelu Barack Obamaga, kes külastas Eesti pealinna 2014. aastal.

"Mispärast kipuvad kõik sinna, kus rahvaarvuks on 1,3 miljonit ja pindala moodustab napilt poole Maine´i osariigi omast? Lühike vastus – president Vladimir Putini pärast," kirjutab ajakirjanik.

Loomulikult pole ta unustanud ka tõsiasja, et Eesti on üks neid väheseid NATO liikmesriike, kes kulutab oma riigikaitsele isegi rohkem kui 2% sisemajanduse brutotulust, nagu alliansi põhikirjas sätestatud, ning võib seetõttu olla vajadusel iga kord esile tõstetud kui "eeskujulik NATO liige Euroopas".

"Kuid Eesti maine on ka Washingtonile, Columbia distriktile järjekindla mõjuavaldamise tulemus," kirjutab Andrew Hanna."Riigi kaitseminister külastas juunis seadusandjaid Kapitooliumi künkal, samas kui välisminister kogus punkte isiklikul kohtumisel riigisektretär Rex Tillersoniga märtsikuus. Eesti praegused ja endised valitsustegelased kuuluvad USA-s nende eurooplaste hulka, keda on kõige enam märgata kõikvõimalike ürituste mõttekodades ja ekspertrühmades ning kes Washingtoni poliitikuid ja ajakirjanikke edukalt ära petavad."

Ilves: meid kadestatakse

"Nad püüavad kindla peale iseendast kõrgemale hüpata," ütleb Pilotico artiklis tsiteeritud Michael Carpenter, kes töötas möödunud aastal asepresident Joe Bideni sõjalise nõunikuna välispoliitika, selahulgas Venema-suhete küsimuses.

"Nad oskavad Washingtoni poliitilisel näitelaval väga hästi tegutseda."

Carpenter märgib ühtlasi, et president Obama ajal otsisid eestlased Bideniga sobivat kontakti märksa enam kui ükski teine "sellist mõõtu" riik. "Paljud ei mõtle sellele, et suhelda asepresidendi personaliga, aga eestlased hoidsid väga tihedat kontakti," ütleb Carpenter. "Aga nemad olid väga, väga tublid igapäevaste sidemete loomisel. Eestlased on hea näide sellest, kuidas poliitiline näitelava (Washingtonis – toim.) töötab."

"Eksisteerib teatud liiki kadedus (Eesti suhtes – toim.) sellepärast, et me korraldame selliseid kohtumisi (USA riigiametnikega – toim.), mida teistel tuleb väga kaua oodata," ütles ajalehele Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves. "Aga see on see, mis tuleneb sinu lubaduste täitmisest. Ning see on USA vaatenurgast üsna endastmõistetav – külastada riiki, kes oma lubadusi täidab," lisab Ilves.

Endine president kannab endistviisi kikilipsu, ja artiklis esitletakse teda kui USA–Eesti suhete promootorit ja riigi mitteametlikku saadikut Washingtonis. Siin arendab ta aktiivselt oma suhteid kohalikus võimuladvikus ja kuulub "Venemaa infosõja" vastase vastloodud Demokraatia Kaitsmise Alliansi (Alliance for Securing Democracy) nõukotta.

Koputatakse igale uksele

Diplomaat number 2 Eesti saatkonnas Washingtonis Marki Tihhonova-Kreek ütleb, et tema kohtub "töisel pinnal igapäevaselt" Trumpi administratsiooni esindajatega ja tegeles eeskätt asepresident Pence´i visiidi ettevalmistamisega: "Minu referent Riigidepartemangus teab – mina olen püsiklient."

Endine USA riigiametnik, kelle nime Hanna artiklis ei mainita, kinnitas väljaandele, et Eesti "on heitnud suure ulatusega võrgu valitsusagentuuridele, koputanud igale võimalikule uksele, et süvendada oma liitu USA-ga. "Endised ja praegused Eesti ametnikud käivad mõttekodade üritustel ja Washintoni välispoliitikakonverentsidel, samuti hoitakse tihedat ühendust Washingtoni ajakirjanikega, et end kuuldavaks teha. Nad on seda teinud, kuigi puhttehniliselt Eesti minu büroo pädevusvaldkonda ei kuulu," ütleb Evelyn Farkas, kellest võrdlemisi hiljuti sai USA kaitseministri asetäitja nõunik Venemaa, Ukraina ja Euraasia küsimustes. "Nad teadsid, et me oleme olnud Venemaa suhtes "silmast silma" poliitika liikumapanevaks jõuks.

Kõige selle kõrval, nagu väitis ajakirjanikule endine president Ilves, "jõuab riigi valitsus tabada riigipiiri ületanud Vene luurajaid. Meil on tõeliselt hea vastuluure," lausus Ilves, aidates ajakirjanikul lõpetada artikkel konstruktiivse, optimistliku noodiga.

"Me oleme vahistanud juba sama palju "mutte", nagu Saksamaagi."

96
Tagid:
NATO, Ilves, Joe Biden, Obama, Mike Pence, Eesti, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde