Mihhail Saakašvili

Eurosaadik soovitas Saakašvilile võidelda Baltikumi mittekodanike õiguste eest

102
(Uuendatud 13:52 31.07.2017)
Mihhail Saakašvilist, kes eelnevalt jäi ilma Gruusia kodakondsusest ning nüüd kaotas ka Ukraina oma, on saanud vähimate õigustega kodakondsusetu – ta ei saa valimistel osaleda, omandada ega käsutada varasid ega pälvida sotsiaalseid tagatisi

TALLINN, 28. juuli — Sputnik. Euroopa Parlamendi saadik Lätist Andrei Mamõkin tegi ettepaneku omistada Gruusia ekspresidendile ja Odessa oblasti endisele kubernerile Mihhail Saakašvilile Läti mittekodaniku staatus ja väljastada talle vastav isikutunnistus, teatab Läti Sputnik.

"Minu meelest poleks paha teha härra Saakašvilist Läti mittekodanik. Teades tema silmapaistvat energiat, aitaks ta ilmselt võidelda Eesti ja Läti mittekodanike õiguste eest," kirjutas Mamõkin oma Facebooki-kontol.

2016. aasta alguse seisuga elas Eestis 82 300 ning Lätis üle 252 000 kodakondsuseta isiku. Kusjuures Eesti elanikkonna moodustavad 1,3 miljonit ja Läti oma 2 miljonit inimest.

Juuni lõpul andsid eurosaadikud Yana Toom Eestist ning Tatjana Ždanok ja Andrei Mamõkin Lätist Euroopa Parlamendile üle petitsiooni mittekodanike õigustest, millele oli alla kirjutanud üle 20 000 inimese. Saadikud nõuavad Eesti kodakondsuseta inimestele õigust kuuluda poliitilistesse parteidesse ja hääleõigust Euroopa Parlamendi valimistel, Läti mittekodanikele aga hääletamisõigust kohalikel valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel.

Kuidas Saakašvilist sai kodakondsusetu

Kolmapäeval, 26. juulil teatas Ukraina migratsiooniamet, et president Petro Porošenko võttis Saakašvililt Ukraina kodakondsuse. Nagu teatas Ukraina siseministeeriumi kolleegiumi liige Anton Geraštšenko, oli Gruusia peaprokuratuur esitanud Ukraina poolele teabe, mida Saakašvili oli Ukraina kodakondsuse saamisel varjanud.

Saakašvili ei kavatse paluda kuskil asüüli >>

Saakašvili ise, kes viibib antud hetkel USA-s, teatas, et asub taotlema seaduslikku õigust riiki tagasi pöörduda.

"Ma elan Ukrainas juba üle 13 aasta, ma olen osa võtnud kolmest revolutsioonist – Graniitrevolutsioonist ja kahest Maidanist. Mul on vaid üksainus kodakondsus – Ukraina kodakondsus, ja neil ei õnnestu mind sellest ilma jätta. Praegu tahetakse mind sundida põgeniku staatusesse. Seda ei tule. Ma ei kavatse kuhugi pidama jääda ega mingit staatust saada. Ma taotlen seaduslikku õigust naasta Ukrainasse," kirjutas Saakašvili oma kodulehel Facebookis.

2013. aasta novembris lahkus Saakašvili pärast uue presidendi ametisseastumist Gruusiast. Gruusia peaprokuratuur esitas talle tagaselja süüdistuse mitmes kriminaalkuriteos. 2015. aastal andis Porošenko Saakašvilile Ukraina kodakondsuse ning kirjutas alla korraldusele tema määramiseks Odessa oblasti kuberneriks. 2016. aasta novembris astus Saakašvili Odessa oblasti kuberneri ametikohalt tagasi, teatades Ukraina võimude soovimatusest võidelda korruptsiooniga.

Odessa oblasti kuberner, ukrainlane  Mihhail Saakašvili teatas, et on otsustanud tagasi astuda
© Sputnik / Николай Лазаренко

2015. aastal teatas Gruusia prokuratuur, et nõuab Ukraina võimudelt Saakašvili tagasisaatmist kodumaale. Sama aasta suvel allkirjastas Gruusia president määruse Saakašvililt Gruusia kodakondsuse äravõtmiseks talle Ukraina kodakondsuse omistamise tõttu. Seejuures selgitasid Gruusia võimuesindajad, et Saakašvililt Gruusia kodakondsuse äravõtmine ei välista tema väljaandmise võimalikkust. Justiitsministeerium oli eelnevalt teatanud, et Saakašvili võetakse vahi alla kohe, kui ta Gruusiasse saabub. Samas oli ametkonna info kohaselt Kiiev juba kahel korral keeldunud ekspresidenti välja andmast.

Show must go on

Mihhail Saakašvililt Ukraina kodakondsuse äravõtmisega seotud olukorda kommenteeris Venemaa peaminister Dmitri Medvedev. Ta märkis, et Ukraina võimude sammud – endine Gruusia president vastu võtta, teha temast kuberner ning seejärel ta kodakondsest ilma jätta ja nõustuda tema väljaandmisega – on vastuolulised ja hämmastavad.

"Saakašvili saatus on ülatav: Gruusia kodanik, Gruusia president, Gruusia kodakondsusest ilma jäetud isik, Ukraina kodanik, Ukraina presidendi sõber, Odessa oblasti kuberner, Ukraina kodakondsusest ilma jäetud isik. Hämmastav vastuolulisus Ukraina võimude poolt – võtta endine Gruusia president Ukraina kodakondsusse, määrata ta kuberneriks, võtta temalt Ukraina kodakondsus ära ja nõustuda tema väljaandmisega Gruusiale. Kõik see on vaieldamatuks tunnistuseks kahe mehe kõrgeimatest kõlbelistest omadustest, kes seda fantastilist tragikomöödiat on etendanud. Show must go on," kirjutas Medvedev oma Facebookis.

Olukord, mis pole kadestusväärne

Mihhail Sakašvili olukord kodakondsusetu staatuses ei ole kadestusväärne, kuna nüüd on tal väga piiratud õigused, leiab Venemaa rahvushlelise õoguse assotsiatsiooni president ja täitevkomitee liige Anatoli Kapustin.

"Rahvusvahelise õiguse ja ka mis tahes riigi õiguse seisukohast peetakse kodakondsusetu staatust kõige ebasoovitavamaks. Ta on jäänud ilma kahe riigi kodakondusest, ta on oma õigustes ja võimalustes piiratud seisundis," ütles Kapustin RI Novostile, märkides esmajoones, et seeläbi on Saakašvili jäetud ilma õigusest valimistel osaleda, vara omada ja käsutada, saada sotsiaalseid tagatisi.

Eksperdi sõnul annab rahvusvaheline konventsioon küll kodakondsusetule minimaalsed õigused, "kuid neid saab ikkagi käsitleda ajutistena".

Isegi "poliitilise põgeniku" staatus annab rohkem õigusi.

"Kui ta on kodanik, kuid on mingitel põhjustel – loodusõnnetused, poliitiline tagakiusamine – oma riigist põgenenud, säilitab ta kodakondsuse, tema õigused on tagatud," märkis ekspert.

102
Tagid:
kodakondsus, Mihhail Saakašvili, Petro Porošenko, Gruusia, Ukraina, Balti riigid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde