USA Kongressis kiideti heaks seaduseelnõu

Kolm meest paadis: uued Venemaa-vastased sanktsioonid USA ja Euroopa vastu pöörduvad

97
(Uuendatud 17:44 26.07.2017)
Uute venevastaste sanktsioonide eelnõu pole suunatud mitte üksnes Venemaa ja Trumpi, vaid ka Euroopa vastu

Vladimir Bõtškov, raadio Sputnik

USA Kongressis kiideti heaks seaduseelnõu uutest sanktsioonidest Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea suhtes. Esindajatekojas on see juba rahulolu varjamata ristitud üheks "ajaloo kõige ulatuslikumaks sanktsioonide paketiks". Nüüd on küsimus vaid pisiasjades.

USA Kongressi Esindajatekoda kiitis heaks sanktsioonid Venemaa vastu. Seaduseelnõu sätestab ühtlasi karmistatud ühepoolsed piirangumeetmed ka Iraani ja Põhja-Korea vastu. Kongressi alamkoja spiiker Paul Ryan nimetas oma rahulolu varjamata seaduseelnõu üheks ajaloo kõige ulatuslikumaks sanktsioonide paketiks. Need meetmed piiravad veel tugevamalt USA ja Venemaa majandusliku koostööd ja raskendavad Venemaa ettevõtetel Läänes laenude saamist. Seejuures kosmoseprojektidele need sanktsioonid ei laiene.

Nüüd tuleb dokument läbi vaadata Senatis, misjärel see läheb allkirjastamiseks Donald Trumpile. Varem on Valgest Majast teatatud, et president on valmis dokumendile, mis sai pealkirjaks "Seadus sanktsioonidepõhisest vastutegevusest USA vaenlastele" alla kirjutama.

Samaaegselt, nagu ütlevad eksperdid, on see dokument suunatud mitte üksnes Venemaa, vaid ka Donald Trumpi vastu. See keelab presidendil ilma Kongressi heakskiiduta sanktsioone leevendada või tühistada. Ühest küljest võtab see presidendilt ära tema seaduslikke volitusi, teisalt aga jätab ta tagasikutsumise ähvardusel ilma võimalusest sanktsioonide kehtivust muuta.

Kusjuures Kapitooliumil ei salata, et presidendi volitusi kavatsetakse kärpida. Demokraatide liider Senatis Chuck Schumer põhjendas seda niiviisi: "Arvestades Venemaa paljusid pahategusid ja president Trumpi ilmselget suutmatust nendega toime tulla, on seadus karmidest sanktsioonidest hädavajalik."

Ent sellegipoolest on Trump valmis sellele seadusele alla kirjutama. Miks? Nähtavasti ei ole tal enam valikut. Kui alla ei kirjuta, siis öeldakse, et Trump kaitseb kremlit.

Kusjuures senaator Ben Cardin on juba teatanud: "Kui president selle seaduseelnõu vetostab, astume me tema vetost üle."

Ja need ei ole tühipaljad sõnad, sest Venemaa-vastaste sanktsioonide küsimuses esinevad vabariiklased ja demokraadid ühtse rindena. Kusjuures kõrvalt vaadates ei ole erinevus "elevantide" ja "eeslite" vahel sugugi nii väga suur….

Гute sanktsioonide tõttu võivad kannatada gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitusega seotud ettevõtted
© Sputnik / Алексей Куденко

Aga see seaduseelnõu ei ole suunatud ainult Venemaa ja Trumpi vastu, vaid ka Euroopa vastu. Eeskätt gaasijuhtme Nord Stream 2 projekti vastu. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas, et Euroopa Liit kaalub vastumeetmeid, kuna Euroopa riigid kannatavad Venemaaga seotud gaasijuhtme projektist loobumise tõttu tõsiseid kahjusid. Brüssel tahab koguni saada Valgelt Majalt "avalikku või kirjalikku kinnitust", et sanktsioonid ei riiva Euroopa Liidu huve. Kuigi Washingtonis seda ei varjata: Venemaa projekti tõkestamine on vajalik arendamaks ameeriklaste kalli vedelgaasi edukat tarnimist Euroopa turule.

Europarlament algatab sanktsioonid Balti riikidele >>

Vanas Maailmas on paljud vastu nii USA häbematule diktaadile kui ka ameeriklaste kõrge maksumusega LNG-le. Aga… Brüsseli USA-vastane vastus peab saama heakskiidu kõigilt 28 EL-i liikmesriigilt. Ning on täiesti ilmne, et mõned USA sõbrad, eeskätt poolakad ja baltlased, võivad Euroopa vastumeetmed blokeerida. Ja põhiline: kuidasmoodi Euroopa nüüd järsku USA vastu "häält tõstab"? Kas siis Brüssel on oma otsustustes vaba? Ammu enam mitte. Kõik tema viimaste aastakümnete sammud on nii või teisiti pidanud sama kõigepealt heakskiidu Washingtoni "komisjonilt". Selge see, et Venemaa-vastased sanktsioonid – need on Euroopa raha küsimus. Tõsine argument. Kuid tundub, et USA-vastaste vastumeetmeteni Brüsselis lugu niikuinii ei lähe. Ja kõik lõpeb rahumeelselt manilovlikus laadis – "palju kisa, vähe villa".

Eurooplased ei vasta, see-eest meie suhtes, nagu öeldakse, mõõk ei roosteta. Föderatsiooninõukogu välissuhete komisjoni aseesimees Vladimir Džabarov teatas RIA Novostile, et Venemaal on USA suhtes olemas terve komplekt poliitilisi ja majanduslikke meetmeid.

"Meil on kõrvalejäetud meetmete pakett, omal ajal tulime USA juhtkonnale vastu, ei reageerinud Obama inetule tembule uusaasta eelõhtul. See pakett kätkeb nii majanduslikke kui poliitilisi meetmeid ja saab käiku võetud, kui sanktsiooniseadus Senati ja Trumpi poolt toetuse pälvib," ütles Džabarov.

Ta kutsus üles uute sanktsioonide seaduse vastuvõtmisest "mitte paanikasse sattuma", kuna tema sõnul on Venemaa ja USA suhted niigi madalseisus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

97
Tagid:
sanktsioonid, kongress, Trump, Brüssel, EL, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde