Seadus ei puuduta mingil moel kalmistuid ega matmispaiku

Venemaa hoiatab Poolat mälestusmärkide pärast

172
(Uuendatud 19:12 24.07.2017)
Venemaa välisministeerium tegi järjekordse avalduse seoses Poolas asuvate nõukogude mälestusmärkidega

TALLINN, 24. juuli — Sputnik. Venemaa Poola saatkonna kodulehelt saab lugeda, et Moskva on nördinud president Andrzej Duda 22. juuni 2017 otsusest kiita heaks seadus kommunismi ja totalitaarrežiimide propaganda keelamise kohta. Portaal Inosmi vahendab sellele pühendatud Michał Kacewiczi artiklit väljaandest Newsweek Polska. Saatkond hoiatab: selline tegevus ei jää tagajärgedeta.

Venemaa hüsteeria seoses mälestusmärkidega

Mis toimub? Vastavalt presidendi heaks kiidetud seaduseparandustele kavatsetakse Poolas demonteerida kõik Punaarmee mälestuseks püstitatud mälestusmärgid. Moskva on korduvalt hoiatanud, et sellist tegevust hinnatakse ebasõbralikuks. Venemaa meediaväljaannetes on hakanud levima hüsteeria ja infokaoses on tegelikud faktid kaotanud oma tähenduse.

Nõukogude ajast jäänud mastirida, illustratiivne foto
© Sputnik / Alexey Kudenko

Kolmapäeval näidati Venemaa televisiooni esimesel kanalil publitsistikasaadet, kuidas "poolakad rüvetavad vene kangelaste mälestust". Venemaalased ei nagu ei näeks, et seadus ei puuduta (vaatamata teraval sõnakasutusele) mingil moel kalmistuid ega matmispaiku. Keegi ei kavatse neid hävitada. Otse vastupidi, poolakad suhtuvad nendesse pieteeditundega ja restaureerivad lagunevaid hauatähiseid. Demonteerida kavatsetakse kõik Poola-Nõukogude vendlusele ja propagandaeesmärkidel pühendatud obeliskid.

Sama protsess toimub ka Balti riikides, mõnevõrra teisel kujul Ukrainas. Dnepri ääres alustati Lenini ja teistele kommunismiehitajatele püstitatud monumentide mahavõtmisest. Vene poole on sellest nördinud ega varja, et on äärmiselt konfronteeruval seisukohal. Kui Õiguse ja õigluse partei näeb oma peaülesannet selles, et hävitada mälestus nõukogude okupantidest, siis Moskva püüab oma mälestusmärkidega rõhutada, et nad vabastasid Poola ja Kesk-Euroopa, pidades silmas, et Venemaa vääriks selle eest vastutasu.

Propagandistlikud monumendid

Venemaa propaganda kasutab sõda ja mälestusmärkide eest kahel eesmärgil. Esiteks püüab ta veenda venelasi, kellest enamus ei tea Poola ajaloost ega tema praegusest poliitikast midagi, et poolakad on sündinud russofoobid. Selles pole midagi uut: Moskva on pakkunud oma kodanikele sellist kujundit Poolast viimased poolteist aastakümmet. Mälestusmärkide demonteerimise teema sobitub sellesse sõnumisse suurepäraselt, võimaldades rõhutada poolakate tänamatust, mis solvab 600 tuhande hukkunud nõukogude sõjamehe mälestust.

Ämari lennubaasis maandusid Poola ründelennukid Su-22
© Estonian Defence Forces

Teine juhtmotiiv ilmus suhteliselt hiljuti. See paistab palju ohtlikum, sest seisneb pöördumises poolakate, või vähemalt mõnede poole meist. Mingist ajast alates on "vennalik" või "slaavi" teema võetud kasutusele kritiseerimaks kõiki Poolas pärast 1989. aastat võimul olnud valitsusi. Neid süüdistatakse, et nad on hüljanud iseseisvuse ja lömitavad Lääne ees, müües dollarite ja eurode eest maha mälestuse poolakate ja venelaste slaavi sõprusest Teise maailma sõja ajal.

Samaaegselt propageeritakse müüti vendlusest, ühisest võitlusest sõja-aastatel, kultuuride lähedusest ja nii edasi. See sõnum on suunatud Putinit jumaldavatele vasakradikaalidele ja marurahvuslaslikele jõududele, samuti uusnatsionaaldemokraatidele. See on noorte poolakate pikaajalise mõjutamise ja nendesse peavoolule alternatiivsete ideede sisendamise strateegia.

Venelased on kõigutamatud

Selle kampaania edu tundub esialgu kahtlane, kui mitte arvestada paari Ukraina-vastast provokatsiooni kalmistutel ja internetitrollitamise aktiviseerumist. Kuid venelased on kannatlikud. Aeg-ajalt tulevad nad välja absurdsete ja isegi grotestksete lugudega, jutustades näiteks, et Grünwaldi lahingu võitsid venelased koos poolakatega või nagu juhtus mõne päeva eest, kui avaldati kaitseministeeriumi dokumente Poola vabastamisest 1944. aastal.

Vastavalt nendele salastatud dokumentidele avaldasid poolakad Punaarmeele piiritut tänu ja nõukogude sõdurid aitasid Varssavi ülestõusnust osavõtjaid. See, et selline avalikustamine langes ajaliselt kokku mälestusmärkide demonteerimise vastase kampaaniaga Poolas ei ole ilmselt juhuslik: see on osa Moskva võitlusest ajaloolise mälestuse eest, mis tänases poliitilises võitluses omandab tohutu tähenduse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

172
Tagid:
mälestusmärk, seadus, Punaarmee, Andrzej Duda, Poola, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde