Valge maja

Mida lisaks "saatkonna suvilatele" tahab USA veel Venemaalt ära võtta

117
(Uuendatud 20:07 23.07.2017)
Diplomaatilise omandi äravõtmine on rahvusvahelise õiguse, kahepoolsete lepingute ja rahvusvaheliste konventsioonide kõikmõeldavate normidega kaitstud puutumatuse põhimõtte rikkumine

Dmitri Lekuh agentuurile RIA Novosti

Tegelikult paistab Ameerika võimude poolt "Venemaa diplomaatide suvilate" äravõtmise küsimus väheoluline vaid esmapilgul. Olgu see pealegi meedias (nii Venemaa kui Ameerika omas) riikidevaheliste probleemide pingereas alles teise või kolmanda järgu teema.

Ega siis ilmaasjata ei ole just sellele "varalisele vaidlusele" praegu pööratud Venemaa välisministeeriumi ja küllap ka teiste, kusjuures mitte ainult kahe tuumariigi, vaid ka kolmandate riikide professionaalsete diplomaatiliste teenistuste kõrgendatud tähelepanu.

Diplomaatiline skandaal >>

Asi on selles, et hoopis laiemat meediakajastust saavad "küberohud" on esialgu siiski alles üsna abstraktsed ja ka diplomaate on alati välja saadetud. Kuigi see protseduur pole eriti meeldiv, on see siiski üsnagi rutiinne.

Kuid diplomaatilise omandi äravõtmine on rahvusvahelise õiguse, kahepoolsete lepingute ja rahvusvaheliste konventsioonide kõikmõeldavate normidega kaitstud puutumatuse põhimõtte rikkumine — see on juba hoopis ohtlikum pretsedent. Kasvõi sellepärast, et see seab kahtluse alla needsamad "rahvusvahelise õiguse normid" ja ähmastab kogu praegust maailmakorda.

Sisuliselt keeras eelmine Ameerika administratsioon lahkudes käki isegi mitte niivõrd praegusele presidendile, kuivõrd kogu rahvusvahelisele diplomaatiale.

Põhiprobleem seisneb selles, et anglosaksi õigus põhineb reeglina "pretsedendil". Kui diplomaatilist immuniteeti eviva Venemaa omandi faktiline arest mingil viisil Ameerikas "seadustatakse", siis saab sellele pretsedendile edaspidi viidata ka muudel juhtudel mistahes muu Venemaa Föderatsiooni suveräänse omandi hõivamise korral. Sealhulgas võidakse seda näiteks teha Venemaa Keskpanga poolt USA föderaalreservi väärtpaberitesse paigutatud miljardite dollarite suhtes.

Kuid see ei puuduta vaid Venemaa varasid. Maailmas on lugematu hulk vara, mis ameeriklaste arvates kuulub vaid juhuse tahtel mingitele kolmandatele riikidele, kes ei ole väärt selle omanikuks olema. Oleks vaid põhjust. Ja nagu näitab viimaste aastakümnete kogemus, ei vaeva Ameerika võimud end selliste põhjuste otsimisega eriti. Piisab, kui viisakalt huvi tunda, kas omanikul on demokraatia ja inimõigustega kõik korras?

USA suursaatkond Moskvas
© Sputnik / Илья Питалев

Mingeid erilisi "tõendeid" neile vaja ei ole. Piisab Washingtoni "kindlast veendumusest", et äravõetav objekt on süüdi milleski hirmsas.

Kõik see tekitab üsna huvitava õigusliku kollisiooni, mis muudab praeguse maailmakorra veelgi ohtlikumaks kui isegi kolmandate riikide territooriumil toimuv sõjategevus. Ja mitte ainult sellepärast, et olukord on pretsedenditu, vaid ka sellepärast, et see käsitleb kahe globaalse tuumariigi vahelisi kahepoolseid suhteid.

Seepärast ongi praegu toimuvad Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkovi ja USA riigisekretäri asetäitja Thomas Shannoni läbirääkimised tähtsad: seal ei käsitleta vaid "diplomaatiliste suvilate" küsimust. Arutatakse potentsiaalsest konflikti, mille kõrval kogu see "jama", nagu ütleks igihaljas seltsimees Ostap Bender, "paistab süütu laste rotimänguna".

Siin on oluline mitte ainult diplomaatilise omandi tagastamise/mittetagamise fakt, vaid see, kuidas see vormistatakse. Kremlis on juba korduvalt preventiivselt teatatud, et Washingtoni poolt mistahes tingimuste seadmine Venemaa diplomaatilise omandi tagastamiseks USA-s on vastuvõetamatu. Sellest teatas muuhulgas ka "Venemaa presidendi kõneisik" Dmitri Peskov, kes oma nimel praktiliselt kunagi midagi ei räägi. Ja kui lähiajal (kõige järgi otsustades lõppes Shannoni ja Rjabkovi läbirääkimiste praegune raund ettearvatult tulemusteta) konfliktile lahendust ei leita, satub Vene pool omamoodi sundviskesse ja peab tarvitusele võtma karmid meetmed, mis vaevalt "peegeldusega" piirduvad.

Ainuke, mida saab meie riigile kuidagi "positiivseks" pidada, on Venemaa rahade Ameerika väärtpaberitesse paigutamise mistahes argumentatsiooni radikaalne vähendamine. Ometi peeti varem nende vahendite Ameerika majandusse paigutamist "kuigi mitte eriti tulusaks, siis vähemalt väga kindlaks".

Nüüd, kus Ameerika pool on demonstratiivselt sülitanud isegi Viini konventsioonile (riikidevahelist diplomaatilist suhtlemist käsitlev rahvusvaheline konventsioon – toim), tekitavad mistahes jutud seda liiki rahapaigutusest küsimusi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

117
Tagid:
omand, suvila, diplomaat, USA, Venemaa
Teema:
Diplomaatiline skandaal (30)