Valge maja kinnitas „kõva käega“ Jon Huntsman’i määramist suursaadikuks Venemaale

Venemaa saab hiinlaste juurest pagenud kõva käega Ameerika suursaadiku

43
(Uuendatud 19:36 20.07.2017)
Valge maja kinnitas „kõva käega“ Jon Huntsman’i määramist suursaadikuks Venemaale

Ruslan Karmanov, agentuurile RIA Novosti

Valge maja kinnitas "kõva käega" Jon Huntsman"i määramist suursaadikuks Venemaale.

Uudis tuli asjaomastest meediakanalitest, millele meeldivad tõsised tekstid stiilis: "Istume ja peame peenikest naeru, jälgime mängu, oi-oi, mis nüüd küll saama hakkab! No vot ja ongi kutu — niikaua meie omad siis keksid".

Nendepoolne uudise tõlgendamine on arusaadav – järjekordne megapistrik, kes sulgi puhevile ajab ja kahtlaselt kaagutab, sõitis Seda Riiki ohjama. Nüüd See Riik alles kuuleb peremehe häält.

Selliste publikatsioonide autorite juures võlub mind nende hämmastav vastupidavus ja õppimisvõimetus, samuti nende spetsiifiline intiimne orienteeritus. Nii avameelselt kirjutavadki: "Jõudsimegi Piitsaga Kurja Härra ära oodata, küll tema juba meid, nurjatuid, kõige eest karistab, lõpuks omati, kui tore on nendel teemadel fantaseerida". Ja laksutatakse muudkui keelt "no on vast kõva mees, ja kuidas küll peaks ta neid ikka ohjes hoidma", kohe nii kõvasti, et pole isegi aru saada, kust selline uudis üldse pärineb – on see poliitiline sündmus või peiupoisi reklaam stiilis "Kui abielluks õige".

Eelmistest Venemaale päitsete päheajajatest millegipärast eriti rääkida ei armastata. Kuigi neid on olnud maa ja ilm ja ka saavutusi neil on palju olnud. Näiteks kõige suurem ungarlaste sõjaväekalmistu asub Voroneži all. See "valjastajate" rekordiline kontsentratsioon (suurem kui Ungaris endas) saavutati 40.-ndatel aastatel. Kummaline, kuid selliseid saavutusi (ja neid on palju olnud) millegipärast kuulutada ei taheta. Järjekindlalt ja metoodiliselt räägitakse vaid jooksvatest, vaikides sellest, kui palju varem on olnud kõvakäelisi ja eriti kõvakäelisi ja millega see alati lõppenud on.

Meenutage hiljutist uudistevoogu: "Ametisse määrati superkiskja Rex Tillerson". Siis esitleti vastavates meediaväljaannetes kõike samamoodi. Samasuguste ohete saatel: "Nüüd on kõik läbi, ta on nii agressiivne,… ta teeb Venemaale kohe üks-null ära…" Alles kuu aja eest oli meedias hulgaluiselt reipaid teateid: "Nüüd siis on USA Venemaa tõsiselt ette võtnud, ametisse on määratud tõeliselt karmi käega tegijad mehed, tulemus on ette teada ja see saabub juba õige pea."

Kus see super-Rex-Tillerson siis nüüd on? Tema läbirääkimised Sergei Lavroviga olid filmi "Vend 2" stseenide koopiad (kuni S. Lavrovi (Venemaa välisminister – toim.) noorpõlve välimuse sarnasuseni D. Bagroviga (filmi peategelane – toim.) välja).

Palju siis Tillerson neid päitseid Venemaale pähe on ajanud? Kui palju on möödunud aega sellest, kui võimule tuli Trump, kes "määrab ametisse pistrikud ja näitab Venemaale koha kätte"? Kus need pistrikud on? Miks on tulemuseks "Galina Blanca" kuivpuljongi kuubik ja toidujäätmed, mis KFC (Kentucky Fried Chicken – toim) toidupakki kuidagi ei pääse.

Kus on nüüd need internetis oma fotosid levitanud reipad hallipäised USA kindralid, kelle rinnal oli rohkem medaleid, kui Leonid Iljitš Brežnevil, pildiallkirjadega "Nüüd pole Kremli põhjust kadestada, nüüd alles läheb lahti, Pentagoni pistrikud võtsid asja käsile." See žanr on teatud ringkondades vägagi populaarne. Asja kajastada püüdvatel isikutel on peamine aru saada, et Brežnevi aja ja maailmasõja medalid on väga naljakas nõukavärk aga medalid hallipäiste ameerika sõjaväelaste, kes pole üheski sõjas peale karistussõdae ja diversioonioperatsioonide käinud, rinnas lisavad väärikust ja aukartust.

Profiilsed meediaväljaanded ja kõikvõimalikud blogerid, mis praegu sama rolli täidavad, mida nutumoorid iidsetel aegadel reageerivad ettearvatult, sest nende auditooriumi mälu ei ole enam isegi mitte lühike, vaid puudub hoopis. Nii nagu kord kuus Musta merre ülespuhutud näitajatega Ameerika laseriga lennukikandevõimega hävitaja ilmudes kõlab "nüüd on lõpp", toimub sama ka siin. Õilsad jumalad on Läänes ametisse määranud järjekordse kaitseingli, kelle karistav käsi kannab seda uudist edasi jumala orjadele ja ootab õnnest lämbudes, et Venemaale päitseid pähe ajades heidab ta oma sulastele armu. Alltekstiga "nüüd tuleb ülim jõud", karistab teid, rumalaid, kuid mina, kavalpea, osutasin talle teene ja küll seda juba arvesse võetakse," mida on näha kõikides sellistes hinnangutes.

Huvitav on see, et varem, aastatel 2009-2011 oli Huntsman suursaadik Hiinas. Kui edukas ta seal oli, räägivad meile Ameerika allikad: üldise "araabia kevadest" tingitud läänemeelse ühiskondliku entusiasmi laineharjal jäi Ameerika suursaadik naljakal moel silma "Pekingis toimunud demokraatliku protesti taustal" (sellele oli juba nimigi välja mõeldud – "jasmiinirevolutsioon"). Möödakäijad tundsid huvi, mida ta seal teeb, mille peale Huntsman vastas, et "tuli lihtsalt sinnakanti jalutama". Küsimusele: "Kas te tahate kaose puhkemist Hiinas?" vastas ta "ei" ja põgenes sündmuskohalt.

Pärast seda kutsuti ta häbiga ja ennetähtaegselt Hiinast koju tagasi.

Täna, muide näeme me Ameerika kõvakäelisuse silmnähtavaid tulemusi Hiinas ja ümberkaudsetes maades, mis väljendub regioonis Ameerika kantud ilmsetes poliitilistes kaotustes.

Venemaa president Vladimir Putin ja Hiina liider Xi Jinping kohtusid teisipäeval Moskvas
Михаил Климентьев

Puusalt tulistades meenub "Korea kriis", milles kaotati puhtalt. Aprillist alates hirmutati Kimi, kuid too ei löönud kartma. Kaotati lennuk, kuid Põhja-Korea sõdima ei hakanud. Aeti armaada kohale, raisati hulk raha ja aega, kuid kõik lõppes visinal ja ühe suure sõjalaeva remondiga Jaapani sadamas. Võitmatu armaada lagunes juba sihtmärgile lähenemisel. Vaikse ookeani ülesest partnerlusest, mida USA aastaid ette valmistas, ei saanud asja ja mõnede riikidega nagu Filipiinid langesid suhted nullilähedasele tasemele.

Mis aga karmikäelisusse puutub, siis nagu märgiti tabavalt uudise kommentaarides: "Tüdrukud, meile määrati siia Paulus ja Guderiani tankikiilud – jäljekütid kaevavad maa seest siiamaani nende määramiste roostes mälestusi välja".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

43
Tagid:
John Hantsman, riigisekretär, Rex Tillerson, suursaadik, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde