Põhja Korea liider Kim Jong Un poseerib koos VIII Korea Laste Liidu kongressi osalejatega

Ta juhtis Põhja-Korea salajast rahapumpamisüksust. Nüüd elab ta Virginias

79
59-aastane endine spetsialist, kelle tööks oli Põhja-Korea režiimi heaks raha koguda, elab nüüd oma perekonnaga Põhja-Virginias

TALLINN, 16. juuli — Sputnik. "Ameeriklaste ja ka multilateraalsed katsed Põhja-Korea korralekutsumiseks sanktsioone rakendada ei tööta, kuna leidub liiga palju võimalusi neist kõrvale põigelda, kinnitab Ri Jong Ho," edastab portaal Inopressa Anna Fifieldi artikli ajalehes The Washington Post."Tema peaks seda teadma. Ligi 30 aastat oli Ri Kimi režiimile peamiseks rahahankijaks. Ta läkitas Pyongyani miljoneid dollareid aastas, isegi siis, kui kehtestati üha uusi ja uusi sanktsioonide pakette, püüdes Põhja-Koread tema tuumaprogrammiga seotud väljakutsuva käitumise eest karistada."

"Sanktsioonid ei ole end kunagi tunda andnud ega meie äriajamist kahjustanud. Küll aga korraldasime me 2006. aastal oma esimese tuumakatsetuse," lausus Ri intervjuus.

"59-aastane endine spetsialist, kelle tööks oli Põhja-Korea režiimi heaks raha koguda, elab nüüd oma perekonnaga Põhja-Virginias. Nad põgenesid Põhja-Koreast 2014. aasta lõpul ning möödunud aastal kolisid Ameerika Ühendriikidesse," jutustab ajakirjanik.

"Minu kui põhjakorealase suhtes, kes tiris kaubanduse silmapaistvalt kõrgele tasemele, kehtisid sanktsioonid, kuid ma ei tajunud nende sanktsioonide pärast vähimaidki ebamugavusi. Sanktsioonid olid pinnapealsed," ütles Ri.

Põhja-Koread ähvardati jõuliste karistusmeetmetega >>

"Ta jutustab, et võis saata Põhja-Koreasse miljoneid dollareid, ulatades lihtsalt rahakohvri laeva kaptenile, kes tema elupaigast –Hiina sadamalinnast Dalianist – siirdus Põhja-Korea Namp'o sadamasse, või andes selle kellelegi kätte, kes rongiga üle piiri sõitis," öeldakse artiklis. "2014. aasta esimese üheksa kuuga – kuni oma pagemiseni sama aasta oktoobris – saatis Ri sel viisil Pyongyani keskeltläbi 150 miljonit dollarit."

"Pealekauba on Põhja-Korea finantsvõrgustikud sihilikult ebamäärased. USA rahandusministeerium määrab ja ikka ja jälle Põhja-Korea kodanikele ja ettevõtetele üha uusi karistusi, et õnnestuks neid USA rahandussüsteemist ära lõigata, kuid parimal juhul annavad vaid üksikud neist ennast USA-s näole," nendib artikli autor. "Seetõttu on Ri nõuanded paljude jaoks kuldaväärt, seda eriti Washingtonis, kus on vahetunud juba mitu valitsust, kes üritavad leida punkte Põhja-Koread survestamiseks."

30 aastat töötas Ri Office 39-s – Tööpartei allüksuses, mis vastutas Põhja-Korea liidri varustamise eest nii seadusliku kui ebaseadusliku tegevusega, sealhulgas dollaritehingute ja narkootikumide salakaubandusega teenitud rahaga. Seejärel oli Ri tarnekompanii presidendiks, taksofirma peadirektoriks ja Daliani kaubandusettevõtte filiaali juhatajaks. 2002. aastal sai ta töökangelase aunimetuse. Tal oli värviteler ja isiklik auto. Kuid 2013. aastal lasis Kim Chŏng-un tema onu hukata ja aasta pärast põgenes Ri koos perega Lõuna-Koreasse, kartes osutuda järgmiseks.

"Ekspertide sõnul võib Ri saabumine Ameerika Ühendriikidesse olla õnnistuseks ameeriklaste jõupingutustele Põhja-Korea ojeldamiseks," öeldakse artiklis.

"Alati on kasulik, kui meid aitavad ülejooksikud, iseäranis sellised, kes on hästi kursis Office 39 sisetoimingutega. Ma eeldan, et ta teab piisavalt ka välistehingutest," ütles Anthony Ruggiero, kes tegeles sanktsioonidega, kui ta töötas rahandusministeeriumis. Nüüd on ta Demokraatia Kaitse Fondi kaastöötaja.

"Ri ütles, et Põhja-Korea leiab aina uusi ja uusi võimalusi kõigist talle kehtestatud sanktsioonidest mööda minna," vahendab Faifield.

"Põhja-Koreas on kõik 100% riiklikud ettevõtted, nii et firmad lihtsalt vahetavad nimesilte kohe selsamal päeval, kui nende vastu sanktsioonid välja kuulutatakse," väitis Ri. "Ettevõte töötab edasi lihtsalt uue nime all, mida mustas nimekirjas ei esine."

79
Tagid:
sanktsioonid, ekspert, Virginia, USA, Põhja-Korea
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde