Filosoofiateaduste doktor, politoloog, Eesti Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan

Grigorjan: Eesti eliit ei usalda omaenese rahvast

92
(Uuendatud 10:58 12.07.2017)
Ei ole mingisuguseid tõsiseid takistusi selleks, et muuta Eesti presidendivalimised rahvademokraatia põhimõtete võidulepääsu nimel tõeliselt üldrahvalikuks, leiab politoloog, filosoofiateaduste doktor Rafik Grigorjan

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi avaldust seoses riik vajadusega riigipea üldrahvalike valimistega on lihtne seletada, teades, kuidas Kaljulaid ise sellesse ametisse astus. Nii kommenteeris filosoofiateaduste doktor, politoloog, Eesti Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan portaalile Sputnik Eesti Kaljulaidi ütlust selle kohta, et Eesti ühiskond on riigis valitseva demokraatiaga rahul ning seetõttu ei ole küsimus presidendi otsevalimiste küsimus Eestis päevakorral.

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul presidendi otsevalimine Eestis ei ole päevakorral
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kaljulaid: presidendi otsevalimine pole Eestis päevakorral >>

Grigorjani sõnul lähtub Kaljulaid neis väidetes oma isiklikust kogemusest seepeale, kui ta 2016. aasta sügisel Riigikogu seinte vahel enam kui 80 parlamendisaadiku häältega presidendiametisse määrati. Grigorjani veendumust mööda mõistab Eesti praegune riigipea, et juhul, kui oleks eksisteerinud otsevalimised, siis ei oleks rahvas teda presidendiks valinud.

"Ta oli tõeline "must hobune", mitte kellelgi teisel peale mõnede välisministeeriumi spetsialistide ei olnud enne hääletamist Riigikogus temast tegelikult ettekujutust (Kersti Kaljulaid töötas nullindate keskpaigast kuni 2016. aastani Eesti esindajana Euroopa Liidu struktuurides – toim.)," ütleb ta.

Sellest vaatenurgast on Kaljulaid nüüd loomulikult sunnitud õigustama oma olekut riigipea ametis. Grigorjani hinnangul peitub selles ka tema staatuse peamine oht – sõltuvus neist jõududest, kes ta võimu tippu tõstsid.

Põhiseaduse referendum 25 >>

Küsitlus

Kas Eesti peaks kehtestama presidendi otsevalimised?
  • Jah, riigipea peaks valima rahvas
    56.4% (48)
  • Ei, Eesti presidendi amet on seda vaid nime poolest
    20.0% (17)
  • Presidendi ametikoha võiks üldse likvideerida
    16.5% (14)
  • Ei tea, ei oska vastata
    7.1% (6)
Hääleta: 4

Aga, lisab ta, Kaljulaidi sõnades väljendub ka rahvusliku eliidi ühine vaatenurk, kuivõrd nemadki ei ole valmis kehtestama riigis presidendi otsevalimisi.

"Jah, ma pean sellist seisukohta rahvusliku eliidi usaldamatuse väljenduseks oma rahva suhtes, püüdeks ilma tema osaluseta ja kulisside taga riigi saatuse üle otsustada," ütleb Grigorjan.,

Grigorjan loeb ennast üldrahvalike valimiste pooldajaks, nimetades seda ainsaks tõeliseks rahvademokraatia põhimõtete väljenduseks. President, kes on saanud oma mandaadi otse rahvalt, suudab tõusta eliidi ja parteide kemplustest kõrgemale, mitte olla nende osaks.

"Ainult sel juhul saab president rohkem volitusi, tal on võimas sotsiaalne aluspõhi ja ta võib julgemalt vastu seista nendele negatiivsetele suundumustele riigivalitsemises, mis võivad sellessamas parlamendis koha leida," on Grigorjan veendunud.

Eesti lehed: aeg muuta presidendi valimiskorda >>

Presidendi sõltuvus eliidist võib lõpptulemusena kogu poliitilise elu riigis tardumusse viia, prognoosib ekspert.

Presidendi ümarlaudades seda teemat arutatud ei ole

Eesti Vabariigi presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli ümarlaudadest osavõtjana väitis Rafik Grigorjan portaalile Sputnik Eesti, et ta ei mäleta, et otsevalimiste küsimust oleks neil istungitel tõstatatud.

Presidendiloss Kadriorus
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aga 2006. aastast peale ei ole neid istungeid enam toimunud, ümarlaud ise on reformitud, nii et puudub isegi teoreetiline võimalus seda teemat Kersti Kaljulaidiga isiklikult suheldes tõstatada.

Rafik Grigorjan ei pea õigustatuks seletusi soovimatusele presidendi otsevalimiste sisseseadmiseks väidetava keerukusega seadusandlikes alustes või vajadusega sel juhul põhiseaduse teksti muuta.

"Teate, raske ja võimatu on muuta loodusseadusi, aga kõiges, mis puudutab ühiskonna või riigi seadusi, on võimalik ja vajalik muudatusi teha. Siin ei ole mingit küsimust – oleks vaid poliitilist tahet," ütles Grigorjan.

92
Tagid:
otsevalimine, presidendivalimised, rahvahääletus, parlament, Rafik Grigorjan, Kersti Kaljulaid, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde