Eurosadik ja Keskerakonna liige Yana Toom pressikonverentsil

Toom selgitas omaette nimekirja mõttest loobumise põhjuseid

58
(Uuendatud 11:17 10.07.2017)
Eurosadik ja Keskerakonna liige Yana Toom selgitas, miks ta oma aatekaaslaste meelehärmiks loobus mõttest minna kohalikele valimistele omaette nimekirjaga

TALLINN, 10. juuli — Sputnik. Toomi sõnul teeb talle muret, et enamik eraldi nimekirja ideed toetanud inimesi lähtub eranditult omaenese isekatest huvidest. Sääraste erimotiividega inimeste ilmumine linnavolikogusse tõmbab kriipsu peale võimalusele kellegagi koalitsiooni luua, kirjutas ta oma Facebooki-kontol.

Toom juhtis ka tähelepanu "konkurentide varjamatule rõõmule" valitseva Keskerakonna lõhenemise korral ning rõhutas, et omaette nimekiri jätab keskerakondlased ilma venekeelsetest valijatest. See võib omakorda viia erakonna marginaliseerumiseni.

Ratas: Keskerakond läheb valimistele ühtsena >>

"Eestlaste huve hakatakse aina vähem arvestama. Mis omakorda mõistagi tõukab Keskerakonna nišši, kus praegu hingeldab IRL. Eesti mõõtkavas suur erakond muutuks, näiteks, rahvuskonservatiivseks," märkis Toom.

Tema sõnul on olemas ka oht valitsuskriisi tulemusena erakorraliste parlamendivalimiste korraldamiseks. Nendel valimistel lahkulööv osa keskerakondlastest enam osaleda ei saa.

Savisaare toetajad andsid pressikonverentsi >>

Omaette nimekiri on veel küsimärgi all

Keskerakonna silmapaistvad esindajad Yana Toom, Olga Ivanova ja Oudekki Loone ning nende mõttekaaslased, kes ei ole nõus Jüri Ratase poliitikaga, teatasid võimalusest minna sügisestele kohalikele valimistele omaette nimekirjaga. Oodati, et intriig, kes nimelt sellesse nimekirja kuuluvad, sõlmub lahti 28. juuni pressikonverentsil, kuid keskerakondlased võtsid patreisisese kompromissi leidmiseks nädala mõtlemisaega.

Eurosaadik Yana Toom läheb Tallinna valimistele Keskerakonna nimekirjaga. Oudekki Loone ja Olga Ivanova ei ole valimisliidu ideest loobunud
© Sputnik / Владимир Барсегян

7. juulil toimunud pressikonverentsil tegi mõjukas poliitik, Euroopa Parlamendi saadik ja Keskerakonna liige Yana Toom teatavaks, et läheb Tallinna valimistele erakonna ühtses nimekirjas, aga mitte eraldi, nagu varem sai eeldatud.

Ja nad on jäänud kahekesi >>

Üks pressikonvenerentsi osalisi, keskerakondlane Oudekki Loone teatas omakorda, et veel 6. juuli õhtul olid Riigikogu saadik Olga Ivanova ja Yana Toom nõus minema valimistele omaette nimekirjaga, mistõtu Yana hommikune avaldus osutus talle täielikuks ootamatuseks.

Nii Ivanova kui Loone langetavad valimiste suhtes oma lõpliku otsuse ja teevad selle teatavaks 16. augustil.

58
Tagid:
nimekiri, kohalikud valimised, pressikonverents, keskerakond, Olga Ivanova, Yana Toom, Oudekki Loone, Eesti
Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Samal teemal
Toom: kodakondsus halli passi omanikele - erakonna seisukoht
Yana Toom sõitis jälle Süüriasse
Savisaar teatab valimisliidu loomisest
Ivanova: andsin truudusvande demokraatlikule Eestile
Keskerakonna signaal tõukab vene valijaid eemale
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde