Hamburg

G20: globaliseerumise küsimused erimeelsuste taustal

32
(Uuendatud 11:53 07.07.2017)
Prioriteediks on Saksamaa eesistujana G20-s kuulutanud võitluse protektsionismiga maailma kaubanduses, rändepoliitika ja võitluse terrorismiga

TALLINN, 07. juuli — Sputnik. Täna avatakse Saksamaal Hamburgis "suure kahekümne" kaheteistkümnes tippkohtumine. Kahe päeva jooksul otsivad võtmetähtsusega riikide riigijuhid kompromisse kaasaja suurimates väljakutsetes ülemaailmsest majandusest ja migratsioonist kuni Aafrika riikide arenguküsimuste ja energeetikani, vahendab RIA Novosti.

Kõnelused toimuvad G20 riikide vaheliste oluliste erimeelsuste taustal, mis puudutavad kliimaküsimusi ja rahvusvahelist kaubandust. Eksperdid ei välista, et Euroopa liidrid püüavad Hamburgi kohtumisel avaldada teatavat survet USA presidendile Donald Trumpile.

G20 tippkohtumine Hamburgis >>

Kompromisside otsigud erimeelsuste puhul

Prioriteediks on Saksamaa eesistujana G20-s kuulutanud võitluse protektsionismiga maailma kaubanduses, rändepoliitika ja võitluse terrorismiga. Tippkohtumise perenaine Angel Merkel teatas, et Euroopa Liidu riigid kavatsevad anda tippkohtumisel märku valmisolekust maailma ees seisvatele ülesannetele lahendus leida.

Mõnedes küsimustes, eeskätt kliima- ja rahvusvahelise kaubanduse küsimustes on "kahekümne" osaliste seas olulisi erimeelsusi, mis on süvenenud pärast USA otsust taanduda Pariisi kliimakokkuleppest, aga ka seepeale, kui Trump nõudis NATO tippkohtumisel partneritelt nende sõjaliste kulutuste suurendamist. Lugu jõudis selleni, et pärast G7 tippkohtumist Sitsiilias kutsusid Euroopa riigijuhid, eeskätt Saksamaa kantsler Merkel ja Itaalia peaminister Paolo Gentiloni Euroopat üles toetuma ainult omaenda jõududele.

Eksperdid arvavad, et pärast seda, kui G7 tippkohtumisel Sitsiilias ei õnnestunud pooltel kliimaküsimustes kokkuleppele jõuda, ei tasu Hamburgis kardinaalseid muudatusi USA seisukohtades oodata.

"Ma arvan, et see (USA seisukoha muutumine – toim.) on äärmiselt väheusutav. Iseasi on see, et USA seisukoht kliimaküsimustes, nagu Vene pool õigesti on rõhutanud, ei ole niiväga oluline. Sest Pariisi lepped on küllaltki laialivalguvad, need ei kätke endas sunnivahendeid, tegemist on tegelikult heade kavatsuste deklaratsiooniga," ütles RIA Novostile rahvusvahelise väitlusklubi "Valdai" toetus- ja arengufondi nõukogu esimees Andrei Bõstritski.

Merkel ise oli tippkohtumise eelõhtul kindel, et EL töötab kliimaküsimustes USA-ga ühiste lahenduste leidmiseks. Mis puudutab võitlust protektsionismiga, siis selleteemaline arutelu osutub üsna keeruliseks – rahvusvaheliste organisatsioonide iga-aastased aruanded annavad tunnistust sellest, et kaitsemeetmeid tekib kaubanduses üha enam. Eksperdid ei välista, et Euroopa liidrid üritavad kohtumisel Hamburgis USA presidendile teatavat survet avaldada.

Spetsialistid usuvad, et siin leitakse mingisugune kompromiss, kuna halastamatu protektsionism tähendab suurt riski ja suurt viga.

Illustratiivne foto
© AP Photo / Alexander Zemlianichenko

"Ehkki Ameerika Ühendriikide majandus on väga iseseisev, on ta huvitatud nii turgudest kui nende edendamisest, konkreetsete kaupade eskpordist ja impordist. Seetõttu leiab Trump protektsionismi valdkonnas ilmselt mingi tasakaalu," oletab Bõstritski.

Seda, et kompormissini jõuda on poolte jaoks keeruline, kinnitab kaudselt Angela Merkeli lausung sellest, et olemasolevate erimeelsuste tõttu võib jääda ühiskommünikee Hamburgi kohtumise tulemuste põhjal vastu võtmata.

Kahepoolsed ja kolmepoolsed kohtumised

Tavapäraselt kasutatakse "suure kahekümne" kohtumist agaralt nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete läbirääkimiste pidamiseks.

Hamburgis sai meeleavaldusel vigastada 76 politseiametnikku >>

Ainuüksi Venemaa presidendil Vladimir Putinil on kavandatud kümmekond kahepoolset kohtumist, mille hulgas erilist tähelepanu pööratakse kauaoodatud läbirääkimistele USA presidendi Donald Trumpiga, mis on plaanis 7. juulil. Moskvas, nagu teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, eeldatakse, et Putini ja Trumpi kohtumine toob selgust Venemaa ja USA suhete tuleviku osas.

"Kahekümne" tippkohtumise vältel toimub ka mitu kolmepoolset kohtumist. 8. juulil peavad Putin, Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron maha minimõõdus nn Normandia formaadis tippkohtumise, mille käigus arutatakse olukorda Ukrainas. USA president aga kohtub "suure kahekümne" tippkohtumise raames Hamburgis Lõuna-Korea ja Jaapani riigijuhtidega, nende läbirääkimiste päevakorras on kolmepoolse partnerluse edendamine

32
Tagid:
G20, Donald Trump, Vladimir Putin, Angela Merkel, Hamburg
Teema:
G20: Ühendatud maailma kujundamine (22)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde