USA sõdurid Valgas

"Very important". NATO peasekretäril tõusid pataljonid

107
(Uuendatud 18:28 13.07.2017)
Ainult normaalsed inimesed mõtlevad peaga, NATO, nagu tema peasekretär uhkusega teatab, aga iga oma liikmega

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

NATO peasekretär särab. Neli tema pataljoni Balti riikides ja Poolas on valmis. Kõigeks. Kohalikud on asjaga kursis. Nad on ka varem NATO-lt saanud.

Arstid väidavad, et pidev erutusseisund kurnab. Strateegid teavad oma kogemustest, et mittesõdiv armee kipub ära vajuma. NATO peasekretär ei kuulu tegelikult kumbagi kategooriasse ja sellepärast ongi õnnelik. Sellist õnne pole kaugeltki igale NATO peasekretärile antud, kuulutada välja üksuste täielik operatiivvalmidus. Seepärast on rõõm mõistetav. Keegi ei uskunud, et ligi 70-aastane allianss on veel "töövõimeline". Arvati, et ta on rohkem niisama, meenutab möödunut, kõlistab medaleid, et mingile Montenegro-taolisele lihtsameelsele muljet avaldada, ja ta paljast mõttest "kõrgemasse seltskonda pääseda" ekstaasi läheb.

Balti laevastiku eelisarendamine on Venemaa loomulik reaktsioon NATO agressiivsetele püüdlustele regioonis
© Sputnik / Константин Чалабов

Nüüd, kus juuksed on juba hallid ja rinnus pistab, voolas NATO kahasse äkki taas nooruslikku jõudu ja tekkis vaimustus vastasseisust. "Oleme ajaloolise sündmuse tunnistajad – neli erinevate riikide esindajatest koosnevat NATO pataljoni Balti riikides ja Poolas saavutasid lahinguvalmiduse," kuulutas Stoltenberg. Ja lisas, et "nüüd on blokk valmis mistahes rünnakute tõrjumiseks ühisrindena välja astuma." Peasekretäri erutus on mõistetav, seepärast andestagem talle segadus sõnavalikul. "Ühisrindena välja astuma" ja "rünnakut tõrjuma" ei ole päris üks ja seesama.

Kui see just armurindel ei toimu. Seal on tõesti ükskõik, kas välja astuda või tõrjuda, mõlemal juhul tähendab see, et asjast saab veel asja. Ja paistab, et see ongi Venemaa piiri ääres NATO peamine ülesanne. Näidata, et tal on kõik olemas. Või nagu ütles ettekandja filmis "Punetab lodjapuu": "rahvas kogunes kõlvatust nautima" (vene keeles — народ для разврата собрался – toim.). Et just sellepärast kokku tuldi, oli selge juba enne Stoltenbergi avaldust. Vähemalt kohalikele, kellel oli NATO kõrgendatud tähelepanu kogemus nii kõrtsist, tänavalt kui liiklusõnnetustest.

Kõik see oli aga vaid eelmäng. Kui peasekretäri uskuda, on tõeline valmisolek alles nüüdseks saavutatud. Neli pataljoni, igaühes tuhat-poolteist sõjaväelast, USA tankibrigaad Poolas – veel 10 tuhat, alliansi diviis Rumeenias ja idatiiva riikide omad armeed. Mis see siis kokku teebki… suur vägi, üle 25 tuhande. Aga pole ka teab mis gigant. Tähelepanuväärne jõud igatahes. Vaatamisväärsusena. Nagu liputaja, kellest on targem kaarega ringi käia.

Seda Balti riikide emad oma lastele soovitavadki. Erinevus sellesama psühhopaadiga seisneb selles, et oma värgindust linnapargis neidistele liputades on liputajal vähemalt mantel seljas, NATO-l on aga püksilukk kogu aeg lahti. Nagu nad ise ütlevad "näitavad muskleid". Sellega kohalikele pidevalt meelehärmi valmistades. Nii võib end ka ära külmetada. Kliima on siin rõske, soid on palju ümberringi, eneseimetlemiseks väga ebasoodus keskkond. Ja kaua neil siin veel olla tuleb, teab vaid allianss kõrgel taevas.

Kuid ainult normaalsed inimesed mõtlevad peaga, NATO, nagu tema peasekretär uhkusega teatab, aga iga oma liikmega. Ja just see on Stoltenbergile oluline. Raske on talle selles vastu vaielda. Tuleb pigem kaasa tunda. See ongi "important". Tähendab, tal tuleb arstile aga mitte lahingusse minna.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

107
Tagid:
NATO, Jens Stoltenberg, peasekretär, Balti regioon
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde