Jüri Ratas

Ratas kutsus Vabaerakonda valitsusse, Vabaerakond keeldus (uuendatud)

66
(Uuendatud 16:26 30.06.2017)
Peaminister uuris, kas Vabaerakonnale sobiks koostöö valitsuskoalitsiooniga

TALLINN, 30 juuni — Sputnik. Peaminister Jüri Ratas palus Artur Talvikul teatada reedeks kuidas Vabaerakond suhtub valitsuskoostöösse Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-iga. Neljapäeval erakorraliselt kogunenud Vabaerakonna juhatus võttis seisukoha.

Артур Тальвик
© Фото : Vabaerakond
Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

"Iseseisvale Eesti riigile on alandav, kui üksikud Kremli ööbikud dikteerivad valitsuse ja peaministri käitumist. Peaminister Ratas küsis ja meie vastame: enne kui me üldse läbirääkimiste laua taha asuks, tahame olla kindlad, et koalitsiooni ei kuulu kremlimeelsed tegelased, peaministrierakonna koostööprotokoll Ühtse Venemaaga on tühistatud ning võitlus korruptsiooniga on peaministri prioriteet," ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

"Kui eeltingimused on täidetud, siis oleme vajadusel valmis osalema uue valitsuse loomises, kus Vabaerakond saab oma ideid ellu viia," sõnas Talvik.

"Vabaerakond töötab selle nimel, et likvideerida selle ja eelmise valitsuse loodud maksusegadusi, tühistada haldusreformi totrused, vähendada korruptsiooni ja bürokraatiat, ning Vabaerakond hoiab silma peab Rail Balticu lepingu täitmisel," rõhutas erakonna esimees.

Talvik lisas, et kui praegune valitsus ei suuda kremlimeelsete sõltuvusest vabaneda, vajab Eesti erakorralisi Riigikogu valimisi, et tagada valitsuse sõltumatus ja töövõime, teatab Vabaerakond oma leheküljel.

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut sõnas Vabaerakonna avalduse peale, et võib-olla peab Vabaerakond venemeelsuseks kõigi ühiskonnagruppide eest seismist.

Vitsut sõnas, et süüdistused Kremli-meelsuses on vananenud Keskerakonnaga hirmutamise nipp, millel hakkab aur otsa saama.

Küsitlus

Mis meist saab? Ratas kutsus Vabaerakonda valitsusse, Vabaerakond keeldus...
  • Vabaerakond läheb siiski valitsuskoalitsiooni
    0.0% (0)
  • Keskerakond laguneb ja uue koalitsiooni teeb taas Reformierakond
    0.0% (0)
  • Tulevad ennetähtaegsed Riigikogu valimised
    100.0% (2)
  • Midagi ei muutu
    0.0% (0)
Hääleta: 2

„Keskerakond juhib peaministrierakonnana riiki, mis juba homme on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Oleme pühendunud Euroopa Liidu ja NATO liige. Paraku teevad senisele välispoliitilisele suunale karuteene opositsioonierakondade jätkuvalt mõtlematu sõnademäng venemeelsuse ja Kremliga, mis sisepoliitiliste punktide nimel ohverdab meie riigi usaldatavust piiri taga," ütles komisjoni esimees.

Ta lisas, et opositsioonile on süüdistuseks nii-öelda ainest andnud nii Eesti Vabariik 100 tähistamine Peterburis kui ka Moskvas logistikamessil osalemine, kus alati kohal näiteks meie naabrid Lätist ja Soomest, aga ka Saksamaalt ja mujaltki.

„Sellistele põhjustele või külmutatud paberile tuginedes, on jutud mingisugusest venemeelsusest täiesti arusaamatud ning mõjuvad pigem halva naljana," tõdes Vitsut erakonna leheküljel.

See aga, kes erakonda kuulub või mitte, on erakonna siseasi ning seda kellelgi teisel dikteerida ei lubata.

Vitsut sõnas, et paraku on Vabaerakond läinud Reformierakonna tuules, püüdes vastanduda Keskerakonnaga ning erakonna eesmärkidega ühendada eri kogukondi Eestis.

„Keskerakond on erakond, mille pea 15000 eri rahvusest liiget tahavad tugevat, edukat ja inimesi hoidvat riiki. Seda saab koostöö, mitte vastandumise ja konfliktide otsimisega," leidis Vitsut.

66
Tagid:
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, valitsus, Vabaerakond, IRL, Keskerakond, Artur Talvik, Jüri Ratas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde