Sõidutee Tallinnas

Kindla peale minek: vene küsimus

75
(Uuendatud 16:40 13.06.2017)
Kui varasemad kohalike omavalitsuste valimiskampaaniad kujunesid taristu- ja sotsiaalsete ideede võistluseks, siis seekord taandub kõik puhtideoloogilisele madinale

Boriss Grigorjev

Sotsioloogid on juba ammu täheldanud, et paljud elanikud ei näe erilist vahet eri tasandi valimiste vahel. Selles pole ka midagi imestada, sest kogu riigis rippuvatel hiiglaslikel valimissplakatitel ja teleris käiatavates videoklippides figureerivad aastaid ikka ühed ja samad näod. Seda, et enamik nendest loovutavad kohe pärast valimisi oma kohad kohalikes omavalitsustes vähemtuntud parteikaaslastele, ei teadvusta endale kaugeltki mitte kõik valijad, kes lähevad liikvele isegi selliste valimisloosungite peale, mis kohalike võimuorganite pädevusse ei kuulugi.

Erakondadevaheline „trääsanäitamise" võistlus

Kui möödunud aastatel püüti valijat meelitada välispoliitiliste konksudega, nagu kuulumisega Euroopa Liitu ja NATO-sse, siis nüüd on peaaegu igas parlamendierakonnas leidunud poliitikud, kes on otsustanud kohalikele venelastele „trääsa näidata". Ja miks ka mitte, sest nüüd kaitsevad neid kohale saabunud liitlasväed?! Me oleme eelpost, meie võime.

Objektiivseid põhjusi selle teema suurekspuhumiseks muidugi pole, kuid kellele neid valimiste eel vajagi on? Võib vaid naabriga tülli minna, teades, et praegu on ta nõrk ega suuda vastupanu osutada. Kunagi võibolla ta vastabki, võibolla ka mitte, kuid siis on põhjust liitlastelt abi paluda ja taas kõigis hädades Venemaad süüdistada. Seepärast kõlavadki üleskutsed lõpetada venekeelne haridus ja muulastele nende õige koht kätte näidata.

Kõlab võimsalt, kuid mis pistmist on sellel probleemidega, mida kohalikud omavalitsused lahendama peavad?

Prügivedu ei ole teab mis kunsttükk

Mida tahaks enne kohalike omavalitsuste valimisi teada iga kohalik elanik? Kas seda, millal venelastele koht kätte näidatakse? Vaevalt.

Pigem, millal õueasfaldis augud lapitakse, narkomaanidele armsaks saanud tühermaale park rajatakse, prügimajandus korda ja kooli remont valmis saab. Ja selliseid „väikeseid töid" on sadu. Lisaks suured taristuprojektid: uued viaduktid, trammiliinid, jalakäijate tunnelid, mis võivad teha elu mugavamaks ja mille ehitamine toimub tavaliselt kohaliku omavalitsuse ja riigi koostöös.

Sellest räägitakse sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste eel vähe. Eraldivõetud kõnniteed, tasuta koolilõunad, lisaks lubadused viia lõpule varasemad taristuprojektid. Tallinnas on sellisteks Kopli trammiteede remondi lõpuleviimine ja nende pikendamine Ülemiste lennujaamani, samuti Haabersti ristmiku rekonstrueerimine. Ja kas see ongi kõik! Jääb selline tunne, et kõik on juba valmis ehitatud ja ideaalses korras. Kardinaalselt uut ei paku ükski erakond. Selle asemel kõlavad üha valjemini loosungid „Ära keelata!", „Tühistada!", „Karistada!"

Ja nad kõik on suunatud venekeelse elanikkonna vastu, kuigi on kantud õilsatest kavatsustest ja „hoolitsusest" nende samade mitte-eestlaste eest.

Pole raha ega ideid

Miks nii on? Ilmselt tuleb põhjuseid otsida muudatustes, mis toimusid Eesti poliitikas pärast Edgar Savisaare võimult kõrvaldamist, kes oli tuntust kogunud suurte sotsiaalsete projektidega nagu tasuta ühistransport ja eelseisvas Euroopa Liidu toetuste lõppemises.

Siiamaani õnnestus nende abil realiseerida suurem osa suurtest taristuprojektidest, nüüd aga hakkavad subsiidiumid kokku kuivama. Riigi tasandil on põhitähelepanu koondunud Rail Balticu ehitusele ja riigikaitseprojektidele, kõik muu ei ole ilmselt enam oluline. Veel üheks inimestele armsate „kommunaalsete" ideedele vähesuse põhjuseks oli pidevalt suurenev vahe suurte poliitiliste parteide liidrite ja lihtsate valijate vahel.

Umbes 60% elanikkonnast peab arstiabi kättesaadavust halvaks, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ma ei maininud asjata ikka ühtede ja samade inimeste valimiseelseid plakateid (mõnikord majasuuruseid), kelle nimedega igal valimisel hääli meelitatakse.

Rahvuslik kaart töötab tõrgeteta

Nendele plakatitele satuvad uustulnukad haruharva. Tavaliselt on nendel kujutatud inimesed juba aastatid poliitmänge mänginud ja neil on haruharva mingi ettekujutus lihtrahva vajadustest. Kui inimene on vahetanud viimastel aastatel neli ministriportfelli, kas see tähendab, et tegemist on supermaniga, kes suudab kõike.

Oma partei kõrgema juhtkonna poolt kehtestatud raamides suudab ta tõepoolest paljutki korda saata. Ta pääseb ka gigantsele plakatile, kuid uusi ideid elanike elu parandamiseks ei saa tema peas tekkida juba põhimõtteliselt. Kuid siiski võib tal näiteks tekkida pensionäre mõnitav idee — "Surra tuleb õigel ajal!" Kuid kui paremaid ideid pole ja dotatsioonid saavad otsa, siis ei jäägi poliitikutel muud üle, kui rahvustevahelise üksmeele koostöö paati kõigutada. Niikaua, kuni see ümber pole läinud, võib sellega veel nii mitmedki valimised võita. Kui valijad muidugi vahepeal targemaks ei saa.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

75
Tagid:
analüütika, poliitika, vene keel, sotsiaalne, valimiskampaania, lubadused, valimised, KOV, omavalitsus, Eesti
Teema:
Õigus emakeelsele haridusele (31)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde