Tšižov ei välistanud Euroopa Liidu kursimuutust Venemaa suhtes

Olukord on küpsemas

53
Euroopa Liit võib lähiajal muuta oma poliitikat Moskva suhtes

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. Еuroopa Liit võib lähiajal muuta oma poliitikat Moskva suhtes. Nagu kõneles intervjuus ajalehele Izvestija Venemaa alaline esindaja EL-i juures Vladimir Tšižov, tuleb euroopalastel ilmutada selleks „piisavalt poliitilist tahet", vahendas RIA Novosti.

Venemaa ja lääneriikide suhted halvenesid seoses olukorraga Krimmis ja Ukrainas. 2014. aasta juuli lõpul läksid Euroopa Liit ja USA otsestelt sanktsioonidelt konkreetsete isikute ja ettevõtete suhtes üle terveid Venemaa majandussektoreid hõlamatele sanktsioonidele. Vastuseks piiras Moskva toidukaupade importi riikidest, kes toetasid Venemaa-vastaseid piiranguid.

Moskva on korduvalt nimetanud absurdseiks katseid siduda lääneriikide sanktsioonid Minski lepetega, kuna Venemaa ei ole Ukraina siseriikliku konflikti osapool ega nende lepingute subjekt.

„Olukord on küpsemas"

Tšižov lausus, et juuni lõpu poole võib EL arutlusele võtta ühe kolmest Venemaa-vastaste piirangute paketist, mille kehtivus lõpeb 31. juulil. Samas rõhutas diplomaat, et termin „sanktsioonid" ei ole korrektne: antud olukorras käib jutt „ühepoolsetest piiravatest meetmetest".

„Küsimus on selles, millal EL kogub piisavalt poliitilist tahet, et see poliitika ümber mõtestada. Kas toimub see juunis või kuue kuu pärast — see on juba ennustuste kilda kuuluv küsimus. Aga igal juhul on märgata, et olukord on küpsemas EL-i kursi muutmiseks Venemaa suhtes tervikuna ja antud küsimuses ennekõike. Sellest on juba üksjagu tunnismärke, aga millal see kriitiline mass poliitilist tahet saavutatakse, seda on raske öelda," märkis alaline esindaja.

Samas sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriikide alalised esindajad teisipäeval kokkuleppe pikendada aasta võrra sanktsioone Krimmi vastu. Eeldatavasti langetatakse see formaalne otsus 19. juunil — allikas Euroopa Nõukogus ütles RIA Novostile, et välisministrid kiidavad selle ilma aruteluta heaks. Praegused piirangud poolsaare vastu kehtivad 23. juunini.

Euroopa Liidu seisukoht

Euroopa Liit seab sanktsioonide tühistamise tingimuseks Minski kokkulepete täitmise. Aprilli lõpul külastas Moskvat Euroopa diplomaatia juht Federica Mogherini, kes pidas läbirääkimisi Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Siis juhtis Venemaa minister tähelepanu sellele, et Kiiev ei täida endale võetud kohustusi, kuid Lääs on kehtestanud sanktsioonid ainult Moskva suhtes.

„Meie püüame oma osa kohusetundlikult äita, kuid Kiiev hoidub kahjuks otsesest dialoogist Donetski ja Luganskiga, ehkki see on Minski dokumentides must-valgel kirjas… Aga muidugi, juhul kui Euroopa seisukohaks on, et kõik peavad oma kohustusi täitma, siis kerkib küsimus: aga miks on sanktsioonid ainult Venemaa vastu?" nentis Lavrov pärast Mogheriniga kohtumist.

„Kiievi juhtkonna ilmselge sabotaaž kõige suhtes, mis on kirjas Minski dokumentides, peab loomulikult saama mingisuguse reageeringu nende poolt, kes seda valitsust toetavad," lisas diplomaat.
Märtsis nimetas Mogherini ise tingimused, mille puhul EL on valmis piirangud tühistama.

„Me tühistaksime hea meelega Venemaa-vastased piirangud, kui Minski kokkulepped oleks täielikult täidetud," ütles Euroopa diplomtia juht.

Minski kokkulepete kohaselt pidi Kiiev 2015. aasta lõpuks läbi viima põhiseaduse reformi. Selle olilisimaks osaks pidi olema detsentraliseerimine ning seaduslikult Donetski ja Luganski oblastile eristaatuse omistamine, kuid Ukraina võimud ei ole seniajani seda osa kokkulepetest täitnud.
USA seisukoht
Hulk eksperte arvab, et Euroopa Liit vaatab sanktsioonide tühistamise küsimuses USA poole. Samas aga Washingtonis konkreetset otsus veel tehtud ei ole.

Mai lõpul lausus Valge Maja riikliku majandusnõukogu juht Gary Cohn ajakirjanikele, et president Donald Trump ei ole veel Venemaa-vastaste sanktsioonide osas kindlat seisukohta võtnud.

„Ma usun, et president alles kaalub seda küsimust. Seni tal seisukohta pole. Tal (Trumpil) on palju variante," teatas ametnik.

Pärast USA riigisekretäri Rex Tillersoni ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi läbirääkimisi, mis toimusid Washingtonis 10. mail, teatati Riigidepartemangust, et piirangud jäävad jõusse seni, „kuni Moskva ei muuda oma samme, mis nendeni viisid".

Päev pärast Lavrovi ja Tillersoni kohtumist kutsus USA alaline esindaja ÜRO-s Nikki Haley Euroopa Liitu üles sanktsioone Venemaa suhtes jätkama.

„Ukraina on veel üks valdkond, kus me oleme tõhusalt koos tegutsenud. Euroopa Liit etendas olulist rolli Venemaa vastutuselevõtmises tema tegude eest Ukrainas. USA ja EL peavad jääma üksmeelseks kavatsuses hoida sanktsioonid jõus seni, kuni Moskva ei asu täiel määral kinni pidama Minski lepingutega seatud kohustustest," teatas Haley ÜRO Julgeolekunõukogu istungil.

53
Tagid:
sanktsioonid, Vladimit Tšižov, Venemaa, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde