Stenbocki maja

"See on juba sõda ettevõtjate ja valitsuse vahel"

36
(Uuendatud 15:11 08.06.2017)
Riigikogu rahanduskomisjon hakkab neljapäevasel istungil taas maksumuudatusi arutama

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. Eelnõude tekstid ja päevakord pidevalt ning Riigikogu rahanduskomisjonis valitseb kaos, sest liikmed ei suuda kõiki muudatusi hoomata.

Kellelgi pole enam üldse ettekujutust, mida maksustama hakatakse

Toidutootjatel ei ole enam isegi ettekujutust, milliseid tooteid maksustama hakatakse, ning maksusüsteemi ja maksude ümber toimuv ei ole juba ammu normaalne — seda võib nimetada sõjaks ettevõtjate ja valitsuse vahel, ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp.

Ratas on enda üle uhke
© AFP 2019 / Tiziana FABI

Rahandusministeerium teatas teisipäeval kavatsusest lisada magusamaksu seaduseelnõusse ka suhkrut või magusainet sisaldavad piimajoogid. Sirje Potisepp ütles ERRile, et osales küll teisipäeval riigikogu rahanduskomisjonis maksuarutelul, kuid seal sellisest kavatsusest teada ei antud. Vähemalt ei olnud võimalik sellest nii konkreetselt aru saada.

"Valitsus on eiranud kohustust teha enne plaanitavate muudatuste eelnõuks vormistamist elementaarseid analüüse ja mõjuhinnanguid, mis võimaldaksid adekvaatselt hinnata esiteks seda, mil määral üldse maksupoliitika mõjutab inimeste tervisekäitumist, aga ka seda, millist mõju üks või teine maksumuudatus osutaks meie majandusele, tööstustele, tööhõivele ja halduskoormusele" tõdes ta.

"See on juba sõda ettevõtjate ja valitsuse vahel."

Rahanduskomisjonis valitseb kaoselaadne olukord

Riigikogu rahanduskomisjon hakkab neljapäevasel istungil taas maksumuudatusi arutama, kuid komisjoni aseesimehe, reformierakondlase Remo Holsmeri sõnul muutuvad eelnõude tekstid ja päevakord pidevalt ning komisjonis valitseb kaos, sest isegi liikmed ei suuda kõiki muudatusi hoomata.

Holsmer rääkis ERRile, et ta ei tea, mis neljapäevasel istungil saab, sest keegi ei ole enne koosoleku algust kindel isegi selles, mis päevakorras on, ning asjad muutuvad tundidega.

"Kogu see maksumuudatuste pakett on suur ummik. Need on ju kõik korraga esitatud rahanduskomisjonile, muu hulgas on seal ka riigieelarve defitsiiti lubamise muudatus. Väga põhimõttelised otsused on korraga kuhjatud rahanduskomisjoni päevakorda ja riigikogu istungid lõppevad ära järgmisel neljapäeval, planeeritakse üht lisaistungit — väga ebamõistlik tempo kõigi nende asjade arutamisel," sõnas ta.

Tõniste soovib võiks tõsta käibemaksu

IRL-i rahandusministri kandidaadi Toomas Tõniste sõnul tõstaks tema mitme erineva maksu asemel pigem käibemaksu.
Helir-Valdor Seederi tulekuga IRL-i juhiks on koalitsioon hakanud maksupaketti ümber vaatama. Tõniste rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tema suurendaks mitme erineva maksu asemel käibemaksu.

"Mina isiklikult väga mitme erineva maksu asemel, mis tekitavad segadust ja bürokraatiat, võib-olla lisaks käibemaksule ühe protsendi juurde ja maksustaks tarbimist. Raha läheb ju selles mõttes õilsasse kohta, inimeste sissetulekuks, madalapalgaliste tulumaksuvaba määr ju tõuseb 500 euroni," rääkis Tõnista „Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, vahendas ERR.

Valitsus ei muuda käibemaksupoliitikat

Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et valitsusliit ei kavatse maksupaketti asendada käibemaksutõusuga, nagu käis mõttena välja tulevane rahandusminister Toomas Tõniste (IRL).

"Me ei hakka käibemaksupoliitikat muutma. Seda võimalust tänases koalitsioonis ei ole," ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Ratas tõi esile, et koalitsioon on raha- ja fiskaalpoliitilisi samme teinud väga tõsiselt ning riigieelarve ja selle strateegia seonduv on olnud kolm korda arutusel ja iga kord on suudetud kokku leppida.

See, et uutes ministrikandidaatides on entusiasmi ja inittsiatiivikust, pidas Ratas positiivseks, kuid valitsus püüab tema sõnul leida oma otsustes parima osa Eesti inimesele.

36
Tagid:
maksud, valitsus, Riigikogu, Toomas Tõniste, Sirje Potisepp, Remo Holsmer, Jüri Ratas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde