USA asepresident Mike Pence teatas, et Venemaa, Iraan ja terrorism on maailma suurimad hädaohud

Pence kirjutas ohtude nimekirja Obama oma pealt maha

28
(Uuendatud 19:33 07.06.2017)
USA asepresident Mike Pence teatas, et Venemaa, Iraan ja terrorism on maailma suurimad hädaohud, s.t et Barack Obama kurikuulsast ülemaailmsete ohtude nimekirjast on „välja langenud" vaid Ebola viirus, tema asemel on nüüd Iraan

TALLINN, 7. juuni — Sputnik. USA välispoliitikale on lõpuks ometi tehtud eraldi avalik korrektuur, mis sarnaneb küll pigem kosmeetilise kohendusega, nendib raadio Sputnik. Nii paistab, et Valge Maja tahab nüüd ja igaveseks „sulgeda" teemaarenduse Venemaa väidetavast mõjuavaldusest USA presidendivalimistele. Nagu öeldakse, asuda asja kallale. Tavalisi tänitamisi, millel Moskvaga mingit pistmist ei ole, jätkub niigi küllaga. Tarvis oli selgelt ja ühemõtteliselt sõnastada uus tegevuskava, kus Vene riigile on taas reserveeritud rangelt kindlaksmääratud koht ühena maailma suurimate pahategijate seas.

USA vabariiklasest senaator John McCain
© Sputnik / Виталий Белоусов

See „auväärne roll" jäi asepresident Mike Pence´ile. Tegevuskava osutus tegelikult vanaks. Pence teatas, et Venemaa, Iraan ja terrorism on maailma suurimad hädaohud. Ja võitluses selle nuhtlusega tema erinevates ilmingutes on USA valmis oma NATO liitlasi abistama. Lõpptulemusena on Barack Obama kurikuulsast ülemaailmsete ohtude nimekirjast „välja langenud" vaid Ebola viirus. Tema asemel on nüüd Iraan. Ülejäänud asetused on jäänud muutumatuks.

Moskvat süüdistas Pence trafaretselt ja ootuspäraselt piiride ümberjoonistamises, Teherani aga katsetes destabiliseerida Lähis-Ida. Kuid terrorismiohtu, mis võib anda hoobi juba kõikjal ja alati, nimetas ta millegipärast kõige suuremaks probleemiks alates NSV Liidu lagunemisest, kummalisel kombel need kaks omavahel kokku sidudes. Muide, Trumpi meeskonna vastased võivad näha neis sõnades teatavat reveranssi endise suurriigi aadressil. Neile anna vaid ettekääne. Et kui Nõukogude Liit oleks säilinud, siis oleks maailmgi turvalisem. Aga see kõik on niisama luulelend.

Asepresident kinnitas veel kord partneritele, et NATO põhikirja viiendat punkti ei ole keegi tühistanud ja USA peab rangelt kinni põhimõttest, et kallaletung ühele tähendab kallaletungi kõigile. Lisaks esitas ta hingeülendava tiraadi alliansi arendamise vajalikkusest seoses uute vaenlaste esilekerkimisega. See on muidugi üldtuntud jutupunkt. Mis tahes organisatsioon või liit vajab arengut, vastasel korral ootab neid seisak, nad võivad kärbuda.

NATO puhul tähendab arendamine piiride laiendamist, uute riikide sõjalis-poliitilist endassehaaramist. Ja kõige parem on seda teha mingisuguse kõikide kohal rippuva ohu ettekäändel. Kui seda ohtu tegelikus elus ei ole, siis pole midagi tõhusamat rikkast fantaasiast ning hirmu ja õudusvärinaid tekitavatest Hollywoodi laadis esitatud müütidest. Venemaa puhul töötab see lihtlabane tehnika nagu kellavärk. Üsna hiljuti avaldati USA meediakanalites vägagi tõepärane info — erinevalt kümnetest teistest juhtumitest —, et Donald Trump on kohe pärast ametisseastumist andnud korralduse töötada välja meetmed suhete taastamiseks Moskvaga, kaasa arvatud sanktsioonide küsimus.

Muide, samalaadseid samme pidi eeldatavalt ette võtama ka teiste riikide suhtes. Tundus olevat igati mõistlik seisukoht: väljuda tupikust, kuhu Barack Obama koos oma mõttekaaslastega USA oli jooksutanud. Kuid edaspidi, nagu Viktor Pelevin ühes oma teoses kirjutas, „algas džäss". Lihtsamalt öeldes — Donald Trumpi tabanud ulatuslike ja kohati tõtt-öelda hullumeelsete plaanide laviin olevat „välja ostetud" Kremli poolt.

Ja nüüd siis — Valge Maja vastus riigi tähtsuselt teise isiku suust. Ei mingit oskusteavet, ei mingit loomingulisust. Paistab, et lähiajaks on lootustandev võimalus dialoogi edendada käest lastud. Aga mis parata, USA-s on tihtilugu sisepoliitika pantvangiks osutunud mitte ainult üksikud kauged ja USA-le lähedased riigid, vaid ka rahvusvahelised suhted tervikuna. Ja seesama ülemaailmne julgeolek, millest Washingtonis nii pateetiliselt armastatakse kõnelda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

28
Tagid:
analüütika, oht, ülemaailmne, terrorism, Mike Pence, Barack Obama, Iraan, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde