President Kersti Kaljulaid

Oota nats

304
(Uuendatud 06:42 07.06.2017)
President Kersti Kaljulaid süüdistas telekanalis "Dožd" "Vene propagandat" soovis näidata, et Balti riigis on fašistid ja selleks tuli nad kusagilt sisse "tuua"

Indrek Sooda

Kuidas see nüüd täpselt oligi. DELFI tõlkis Läti venelasele inglise keeles intervjuu andnud eestlasest presidendi sõnad nii: „Loomulikult on olnud juhtumeid, kui kellelegi on olnud vajalik näidata, et Eestis on fašistid. Ja neid on tulnud kuskilt sisse tuua, sest Eestist ei suudetud neid leida. Me mõistame hästi, kust see tuleb — see on Vene propaganda."

See on ikka rohkem nagu Eesti propaganda. Meie mõistame küll hästi, aga siinne venelane, näe, ei mõista. Venelase jaoks oli lausung keeruline. Aga ülejäänud propaganda põhikaanonitest on enam-vähem kinni peetud.

Kas fakt on?

On. Vene eriteenistused tõid üle piiri natsisümboleid täis tätoveeritud mehe ja lasid tal Sinimäel särgi seljast võtta. Juhtum on raiutud KaPo aastaraamatusse. Kas fakt on üldteada? Eestlasele on, aga president ei läinud vihma kätte (Vene telekanal "Dožd" — eesti keeles "vihm") ju ometi eestlaste pärast. Siitmaalt hakkab asi pisut logisema.

KaPo aastaraamat on ainult eestikeelne. Kas siinne venelane KaPo aastaraamatut loeb? Ei loe. Kas ta saaks seda lugeda, kui tahaks — saaks ta jee, kui eesti keelt ei oska, ei saa ju. Ta saab lugeda ja mõista ainult seda, mis talle ette tõlgitakse. Ja kes tõlgib — teadagi kes, igatahes mitte "Tšaikovski Venemaa".

Kas Vene inimene natsi toomisest Eestisse teab? Ei tea. Kas venekeelne Eesti meedia seda kajastas? Nüüd sõltub sellest, kas Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova on asjast rääkinud või mitte. Kui pole natsist rääkinud, siis pole olnud.

Ja ega president ei vaevunud ka ise seletama, kes natsi sisse tõi, kes sisse toodi, palju neid oli, millal toodi, kuidas välja viidi või mis neist üldse edasi sai.

Kas oli piisavalt "must-valge"?

Oli küll. "Kellelegi on vaja" — Venemaale on vaja, "Eestis on fašistid", "Kuskilt tuli sisse tuua" — Venemaalt tuli sisse tuua, "Eestist ei suudetud leida", kes ei suutnud leida — Venemaa ei suutnud leida. Muudkui Eesti — Venemaa, Venemaa — Eesti. Sellega on igati odeki. Kontrast on selge.

Kreml
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Kas sõnum jõudis auditooriumini?

Nats nihkesse läks aga üldiselt küll. President annab intervjuu venekeelsele väljaandele "Dožd", mida refereerib venekeelne Postimees. Kuidas siinne vene inimene asjast aru saab, eriti see, kes KaPo aastaraamatut ei loe ega toda lugu Vene eksportnatsist ei tea? Tema saab aru, et proua presidendi arvates on kõik Eesti natsid siia toonud Vene valitsus. Ja kuidas suudakski siinne vene inimene nüüd tõusta tasemele, kuhu proua president ei ole nõus langema ega seletama.

Sõnum jõudis kohale, aga pärale, sorry, ei jõudnud. Nüüd on president siinse vene inimese arvates kas midagi suitsetanud või on tal fooliumimüts peas või midagi sinnapoole.

Aga selles mõttes on lõbus, et antinatsid läksid kenasti liikvele ja küllap jõuab Zahharova ka niikaugele. Ta on praegu alles diplomaatide väljasaatmise teema juures. Igatahes on täidetud ka propaganda kolmas oluline tingimus, et sõnum oleks suunatud mitte meile ega neile, kes nagunii asjade tegelikku seisu teavad, vaid kõigile ülejäänutele.

Kõigi maade propagandistid, ühinege!

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

304
Tagid:
propaganda, Dožd, Postimees, KaPo, fašist, president, Kersti Kaljulaid, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde