Opositsiooni sattunud Reformierakond kasutab venevastast retoorikat

Valitsevale erakonnale heidetakse ette "sõpruse otsimist Venemaaga"

175
(Uuendatud 15:39 02.06.2017)
Opositsiooni sattunud Reformierakond kasutab venevastast retoorikat, et edastada eelseisvatel kohalikel valimistel oma peamist poliitilist oponenti

TALLINN, 2. juuni — Sputnik. Suurima opositsioonierakonna — Reformierakonna esindajana pealinna linnapeaks pürgiv Kristen Michal kritiseeris Tallinna linna juhtivat Keskerakonda. Süüdistuse sisu on Keskerakonna väidetavad suhted Venemaa saatkonnaga ja "sõpruse otsimine Putiniga". Oma etteheited esitas reformistide juhtfiguur oma isiklikul Facebooki kontol ja adresseeris need Tallina abilinnapea Mihhail Kõlvartile.

Kultuuriminister Indrek Saar
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Mihhal Kõlvart laulab Vene Saatkonna noodilehe järgi?— kirjutab Michal. — Mihhail Kõlvartit nähes meenub mulle, et abilinnapea ja Keskerakonna vene juhtpoliitik (ühes Yana Toomiga) on hästi läbi saamas Vene Saatkonnaga Tallinnas. Kaitsepolitsei aastaraamatus on lausa fotomaterjal, kuidas Kõlvart Vene Saatkonna töötajale hellalt annab näiteks raamatuid."

Michali sõnul sama meest vaadates meenub tema selge seisukoht, et eestikeelsele haridusele üleminekul võiks teha erandeid. Et eestikeelsele haridusele üleminek läheks Eestis aeglasemalt.

"Vastupidiselt sellele, mida just hetkel Riigikogus tutvustatav värske Inimarengu Aruanne soovitab — Eesti saab olla edukas kui eestikeelne haridus annab inimestele võrdsed võimalused eduks. Et võimalustest eemalejäämine taastoodab ennast, kui keeleruumi eristumine jätkub (viide all). Seda aga tundub, et Keskerakond ja Venemaa sooviksid," kirjutab poliitik.

Ta jätkab: "Kõlvart aga otsib probleemi mujalt, õhates "EKREs on üks imelikku juttu rääkiv endine vabaerakonna liige". Kindlasti on. Mitte üks. Nagu Mihhail Kõlvart isegi on endine pikaajaline sotsiaaldemokraat."

Michali sõnul paljude jaoks Eestis on kordades ebameeldivam teadmine, et Eesti riigi ja Tallinna tüüril on need, kes ei häbene lepet Ühtse Venemaaga ja kontakte Venemaa saatkonnaga. "Ei häbeneta halvasti selgitatavaid sõite Venemaale ega tema retoorika kordamist," seisab teates.

Riigikogu liige, poliitik Olga Ivanova
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Ka 9. mai pillerkaar pole veel ununenud. Nelgid, Keskerakonna poliitikud, Sputniku mikrofon Ivanova peos. Oudekki Loone punalendurite Tallinna mittepommitamine. Yana Toomi, Aleksei Semjonovi sõnum, et neid ei takista vene propagandateenistusega suhtlemast ka teadmine, et see teeb Eestile kahju. Ja hiljutine lahkumine, kus Mihhail Korb astus samasse ritta, öeldes valitsusliikme positsioonilt, et NATOt polegi justkui vaja. Aktuaalses Kaameras öeldes eesti keeles, et jah, ta nii ei mõelnud ja vene keeles, et ei, ta ei muudaks öeldus midagi," kirjutab Michal.

See on problem, jätkab poliitik. " Eesti riigikaitse juht on Keskerakonna esimees. Ja vaid seetõttu on ta peaminister. Keskerakonna ja Ühtse Venemaa lepe ja veel enam, kattuvad jutupunktid ning hoiakud on tõsine problem," kirjutab Michal.

Tema sõnul Semjonov on kümmekond korda juba olnud Kaitsepolitsei aastaraamatus märgitud koos on ühinguga, kui Eesti vastases mõjutustegevuses osalev tegelane, aga Kõlvarti ettepanekul sai Tallinna aukodanikuks.

"Jüri Ratas, Mihhail Kõlvart, Keskerakonna venemeelsus ja Putini sõpruse otsimine on probleem. Ka Eesti venekeelse elanikonna paremate tulevikuvõimaluste jaoks. Keskerakonna kremlimeelne poliitika ei ole Eesti parema tuleviku huvides," kirjutab Michal lõpetuseks.

175
Tagid:
venemeelsus, venevastane, retoorika, keskerakond, Facebook, Reformierakond, Mihhail Kõlvart, Kristen Michal, Jüri Ratas, Vladimir Putin, Eesti
Samal teemal
Keskerakonna juhtum: mida teha
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde