Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi töös osaleb  Venemaa president Vladimir Putin

Putin seletas ilmaasju

61
Meedia esindajaid huvitasid Vene häkkerid, Kuriilide demilitariseerimine ja Putini suhted Angela Merkeliga

TALLINN, 1.juuni — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin kohtus Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi raames traditsiooniliselt rahvusvaheliste teabeagentuuride juhtidega ja vastas nende küsimustele, vahendas RIA Novosti.

Russofoobia ajab üle ääre

Kohtumise alguses märkis riigipea, et Venemaa kaitseb oma seaduslikke rahvuslikke huve, kuid teha püütakse seejuures heidutada.

Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum algas Neevalinnas
© Sputnik / Евгений Биятов

"Nüüd siis on aru saadud, et sellest ei tule midagi välja, tulemust pole ollagi, ja see tekitab sellist sisemist tuska, tekib soov kuidagigi oma tahtmist saavutada. See tekitab soovi olukorda teravdada. Kahjuks nendele, kes seda üritavad, ei anna me selleks põhjust, kuid seda põhjust muudkui otsitakse, nagu meil öeldakse, tühjalt kohalt," jätkas president.

Putini arvates peitub üldise russofoobia põhjus mitmepolaarse maailmakorralduse kinnistumises, mis monopolistidele ei meeldi.

"See (russofoobia — toim.) on ilmne. Mõnes riigis ajab see suisa üle ääre. Millest see tuleb? Minu arvates on see seotud sellega, et kinnistumas on mitmepolaarne maailm. See aga monopolistidele ei meeldi," teatas ta.
President avaldas lootust, et sellised meeleolud ei kesta enam kaua, sest nad ei anna tulemust ja on kahjulikud kõigile.

Suhted Saksamaaga

Saksmaa meediaväljaanded tundsid huvi Putini suhete vastu Saksamaa kolleegidega.

"Härra Schulzi ma ei tunne, kuid ta on üsna kogenud inimene," märkis Vladimir Putin ja avaldas lootust, et Sotsiaaldemokraatliku partei kandidaat Saksamaa kantsleri ametikohale Martin Schulz on meelestatud konstruktiivseks koostööks.

Mis puutub kantsler Angela Merkelit, siis temaga on Putini sõnul tal palju erimeelsusi, kuid on ka piisavalt palju kokkupuutepunkte, sealhulgas majanduse ja rahvusvahelise poliitika valdkonnas.

Vene häkkerid

Vastuseks küsimusele "Vene häkkeritest" rõhutas president, et "Häkkerid võivad olla mistahes maailma riigist".

"Riikliku tasemel ei ole me sellega kunagi tegelenud, see on kõige tähtsam," rõhutas Putin ja oletas, et Venemaad võidakse patuoinaks lavastada.

"Olen sügavalt veendunud, et mingid häkkerid ei saa valimiskampaania käiku teises riigis oluliselt mõjutada. See ei mahuks valijatele pähe, rahvale pähe… ega mõjutaks lõpptulemust," teatas Venemaa president.

Kuriilide demilitariseerimine

Jaapani teabeagentuuri Kyodo ajakirjanik küsis Putinilt Lõuna-Kuriili saarte demilitariseerimise võimalikkuse kohta.
"Sõjalise potentsiaali suurendamine ei ole Venemaa algatus," vastas president.

Putin tuletas meelde, et Venemaa reageerib oma piiride ääres asuvate sõjajõudude tugevdamisele. Ta rõhutas, et Venemaa ei kavatse jõuetult pealt vaadata Ameerika raketitõrjesüsteemi paigutamist, mille elemendid Lõuna-Koreasse ilmunud on.

"Kui Põhja-Korea teatab homme, et ta lõpetab kõik oma tuumakatsetused ja raketiprogrammi, siis jätkub USA raketitõrjesüsteemi paigutamine mingil muul ettekäändel või hoopis ilma igasuguse ettekäändeta — nii nagu seda tehakse praegu Euroopas. Ja meie peame sellega loomulikult arvestama," ütles Putin.

Kui Kuriilid läheksid Jaapanile, tekiks võimalus, et sinna paigutatakse Ameerika üksused.

61
Tagid:
raketitõrjesüsteem, russofoobia, majandusfoorum, Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum, Martin Schulz, Merkel, Angela Merkel, president, Pulitzer, Vladimir Putin, USA, Jaapan, Kuriilid, Peterburi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde