Riigidepartemang mõistis hukka Venemaa veebilehtede keelustamise Ukrainas

Riigidepartemang mõistis hukka Venemaa veebilehtede keelustamise Ukrainas

42
(Uuendatud 18:37 18.05.2017)
Riigidepartemangus sedastati, et arvamusavalduste vabadus on „iga terve demokraatia tähtsaim koostisosa“

TALLINN, 18. mai — Sputnik. USA Riigidepartemang kritiseeris Kiievi otsust blokeerida vene meediakanalid. Washington kutsus Ukraina valitsust üles „leidma sobiv viis oma rahvuslike huvide kaitsmiseks ilma nende põhiseaduslikke aluspõhimõtteid kahjustamata", vahendas RIA Novosti.

Teisipäeval kinnitas Ukraina president Petro Porošenko laiendatud nimekirja Venemaa kodanikest ja ettevõtetest, kelle suhtes rahendatakse piiranguid. Teiste hulgas on pandud keelu alla terve hulk vene meediakanaleid, sotsiaalvõrgustikud Vkontakte ja Odnoklassniki, otsingumootor Yandeks ja meiliserver mail.ru. Ühtekokku kuulub loetellu 1228 füüsilist ja 468 juriidilist isikut.

Kolmapäeval avaldati presidendi antud määrus valitsuse häälekandjas Urjadovij Kurjer (Valitsuse Teataja) ja see jõustus kohe.

Riigidepartemangu seisukoht

Riigidepartemangus sedastati, et arvamusavalduste vabadus on „iga terve demokraatia tähtsaim koostisosa". Ühtlasi tuletati ametkonnas meelde, et see säte on kirjas ka Ukraina põhiseaduses.

„Me kutsume Ukraina valitsust üles leidma moodus oma rahvuslike huvide kaitsmiseks ilma nende põhiseaduslikke aluspõhimõtteid kahjustamata," teatas Riigidepartemangu esindaja RIA Novostile.

Samas süüdistati Washingtonis järjekordselt Venemaa meediakanaleid libauudiste kasutamises olude „destabiliseerimiseks". Nagu eelmistelgi puhkudel, ei suudetud Riigidepartemangus mingeid tõendeid nende väidete kohta esile tuua.

„Poliitiliselt motiveeritud rünne"

Eile kritiseerisid Kiievi otsust ka inimõiguslased. Nii nimetati rahvusvahelises organisatsioonis Human Rights Watch (HRW) neid piiranguid ilmekaks näiteks sellest, „millise kergusega püüab president Porošenko Ukraina ühiskondlikku diskursust seadusevastaselt kontrollida".

„Porošenko võib üritada seda sammu õigustada, kuid see on küüniline, poliitiliselt motiveeritud rünne õiguse vastu ligipääsuks teabele, mis puudutab miljoneid ukrainlasi nii nende isiklikus kui ka tööalases elus," väitis HRW Ukraina-uurija Tanya Cooper.

Inimõiguslased rõhutasid, et piirangute kehtestamise otsus on hoobiks Ukraina sõnavabadusele.

Euroopa ja NATO arvamus

Ametiisikute arvamused vene veebiväljannetele kehtestatud piirangute asjus on lahknevad. Nii näiteks on Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland Kiievi sammud hukka mõistnud.

„Suhtlusvõrgustike, otsingumootorite, meiliteenuste ja uudisteportaalide blokeerimine läheb vastuollu meie üldkehtivate arusaamistega sõnavabadusest ja meediavabadusest," lausus ta.
„Enamgi veel, sellised keelud ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele," lisas peasekretär.

Seevastu NATO on Ukraina võimude tegevust toetanud. Alliansi hinnangul püüab Kiiev piiranguid kehtestades tagada oma rahvuslikku julgeolekut.

„Ukraina valitsus andis selgesti mõista, et see määrus kujutab endast julgeoleku, mitte sõnavabaduse küsimust," tsiteerib alliansi esindaja sõnu veebiväljaanne Evropeiskaja Pravda (Euroopa Tõde).

Esimene hagi

Porošenko otsusega pole kaugeltki kõik ukrainlased rahul. Neljapäeval esitas advokaat Roman Lihhatšov kõrgemasse halduskohtusse hagiavalduse nõudmisega tunnistada määrus seadusevastaseks.

Lihhatšov nentis, et ei kavatse leppida „karistamatu kodanikuõiguste rikkumisega".

„Küsimus ei ole suhtlusvõrgustikes Vkontakte ja Odnoklassniki, vaid vabaduse piiramise viisis. Mis tuleb homme? Keeld mõtelda?" öeldakse advokaadi avalduses, mis avalikustati sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Lisaks sellele oli juba kolmapäeva hommikul Porošenko veebilehele postitatud mitukümmend petitsiooni palvega piirangute otsus tühistada. Nende põhisõnum seisneb selles, et Kiievi otsus annab hoobi ukrainlastele endile.

„Väga paljud ukrainlased kasutavad antud otsingumotorit (Yandexit — toim), mis on enamiku meie riigi elanike jaoks ainus teise valikuvõimalusena kasutatav otsingumootor. Yandexile ja ühtlasi sellistele teenustele nagu Yandex.Muusika, Yandex.Sõiduplaanid, Yandex.Kaardid, Filmiotsing jm juurdepääsu kaotamine mõjub igaühele meist äärmiselt halvasti," öeldakse ühes neist postitustest.

Porošenko tingimused

Ukraina president ise möönis võimalust piirangud tühistada.

„Ma võin öelda, et kohe peale Venemaa Ukraina-vastase agressiooni lõpetamist, otsekohe, kui viimane vene sõdur meie iseseisva sõltumatu Ukraina territooriumilt lahkub, oleme valmis selle otsuse tühistama," teatas Porošenko ajakirjanikele.

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogust selgitati, et Venemaa võib kasutada Yandexi küpsiseid kallaletungi korraldamiseks.

Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teabeteenistuse juht Valentin Petrov väitis Ukrinforumile, et Yandexi teenused võimaldavad saada teavet „kõigi Ukraina territooriumil olevate ühendusteede seisundi, läbilaskevõime ja koormatuse kohta" ning „kavandada mis tahes pealetungi".

Paralleelselt Venemaa sotsiaalvõrgustike keelustamisega alustas Kiiev „pealetungi" ka Facebookile. Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretäri Aleksandr Turtšinovi sõnul on „sealgi mängus Venemaa eriteenistused".

„Sellised sotsiaalvõrgustikud nagu Facebook toimivad läbipaistvate reeglite järgi ja need reeglid on arusaadavad. Samas on seal ka Vene eriteenistused, kes loovad fiktiivseid kontosid ja levitavad teatud laadi provokatsioonilist infot," teatas Turtšinov portaalile 24 Kanal.

Kiiev on korduvalt alusetult süüdistanud Moskvat sekkumises Ukraina siseasjadesse. Venemaa võimud on need etteheited tagasi lükanud.

42
Tagid:
Yandex, Odnoklassniki, VKontakte, Riigidepartemang, Porošenko, USA, Ukraina
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde