Sõjapõgenikud Kreeka laagris

Volinik nõuab „Eestile kuuluvate“ pagulaste äratoomist Itaaliast

321
Euroopa Komisjon on hakanud märksa järsutoonilisemalt kritiseerima neid liikmesriike, kes ei ole täitnud oma kohustusi sisserändajate vastuvõtmisel, ja ähvardab rikkujaid kohtuga

ТАLLINN, 18. mai — Sputnik. Eestit ähvardavad ebameeldivused, kui ta viivitamatult ei asu Itaalia pagulaslagritest ära viima neid 125 inimest, kelle ta on kohustunud sisserändekvootide alusel oma riiki vastu võtma.

Liidu liikmesriikide seas on ka kehtiva pagulaste ümberjaotussüsteemi osas palju tõsisemaid seaduserikkujaid ja Brüssel hakkab nende suhtes ilmselt „kruvisid kõvemini kinni keerama", nõudes kõikide kohustuste vastuvaidlematut täitmist.

Eesti on kohustunud ümber paigutama ühtekokku 550 inimest. Kreekast on Euroopa Komisjoni andmetel tänavuse 12. mai seisuga ära toodud 112 inimest. Itaaliast aga ei ole seniajani toodud mitte ühtegi, kuigi vestlusi peetakse 8 pretendendiga. Hoolimata sellest, et Tallinna jõupingutused ei paista sugugi nii viletsad, võrreldes kvoodisüsteemi avaliku saboteerimisega mitmetes teistes liidu liikmesriikides, võib temagi jaoks „vitsakimp leos olla".

Avramopoulos tõotab ebameeldivusi

Liidu liikmesriikide tegevusele sisserändajate ümberpaigutamise osas Euroopa Komisjoni poolt antud hinnangute toon on muutunud märgatavalt karmimaks.

Brüssel ähvardab Euroopa riike ühemõtteliselt karistustega kvootide täitmatajätmise eest ja paistab, et ta järeleandmisi ja leevendusi ses suhtes enam ei tee. Paljud usuvad, et EL hakkab nüüd sagedamini neile liikmesriikidele „hambaid näitama", kes ei mahu EL-i süvendatud lõimumiseks valmisolevate riikide kategooriasse. Liiatigi võib sel suvel Euroopat hõlmata uus migratsioonilaine, mille puhul tuleb samuti mingi lahendus leida.

Neil päevil ilmunud Euroopa Komisjoni pressiteates on öeldud, et eelkõige 2017. aasta esimestel kuudel viidi põgenikelaagritest EL-i riikidesse sama palju Aasia ja Aafrika hädade ja viletsuse eest jõukasse Euroopasse põgenenud inimesi, nagu kogu eelnenud aasta jooksul. Kuid ümberpaigutatud sisserändajate koguhulk, 18 418 inimest, jääb väga kaugele maha „plaanilistest" näitajatest.

Varem otsustas EL jaotada liidu liikmesriike pidi laiali 160 000 inimest neist ligi 2 miljonist, kes on rändekriisi ajal viimase kahe aastaga jõudnud Kreekasse ja Itaaliasse. Kvootide määra, mille kehtestamine põhjustas Euroopa üsna mitmetimõistetavaid vastukajasid, on juba korrigeeritud ja nüüd on ümberpaigutatavate inimeste koguarvuks ligikaudu 100 000 inimest.

„Ma kutsun neid riike, kes järjekindlalt on oma kohustused täitmata jätnud, üles viivitamatult tegutsema asuma," teatas Euroopa Liidu rände-, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos.

„Juhul, kui järgmise aruande (sisserändajatega seotud olukorra kohta — toim.) avaldamiseni juunis midagi ette ei võeta, ei kõhkle Euroopa Komisjon vastavate lepingute raames rakendamast oma võimutäiust ja hakkab karistama (neid, kes ei järgi ega täida sisserändajate vastuvõtukvoote — toim)," märkis EL-i volinik pressikonverentsil

Bulgaarias ei sallita Eritrea pagulasi

Poolat ja Ungarit, aga ka Austriat ähvardab kohtumenetlus ja suured trahvid juhul, kui nad eelseisva kuu jooksul oma kohustusi täitma ei asu: need riigid, kritiseerides kvoodisüsteemi kui sellist, ei ole seniajani viinud Kreeka ja Itaalia laagritest välja mitte ühtegi inimest. Ungari ja Slovakkia püüavad praegu kvoodisüsteemi Euroopa Kohtus vaidlustada.

Isegi karistuse korral ei võta Tšehhi enam Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasi oma maale vastu, illustratiivne foto
© AP Photo / Thanassis Stavrakis

Tšehhi ei ole juba terve aasta sisserändajate vastuvõtmise küsimustega tegelenud. Bulgaariat ja Slovakkiat kutsub Euroopa Komisjon üles alandama „kvaliteetsete" sisserändajate nõuetekünnist ja osutama rohkem tähelepanu nende arvukusele. Bulgaaria keeldub millegipärast vastu võtmast pagulasi Eritreast, Slovakkia valib ümberpaigutamiseks eranditult lastega üksikemad või need sisserändajad, kellele on käes kehtiv isikutunnistus. Iirimaalt ja Eestilt nõuab Brüssel lõpuks ometi Itaaliaga kokkuleppele jõudmist ümberpaigutamisele kandideerijatega vestluste läbiviimise korralduse osas ja kandidaatide usaldusväärsust puudutava nõuetekünnise alandamist.

Brüsselil on etteheiteid ka Hispaaniale, Belgiale ja Horvaatiale, Saksamaale, Rumeeniale, Prantsusmaale ja Küprosele. Pole raske märgata, et ainult mõned EL-i riigid, sealhulgas Skandinaaviamaad ja Soome ei pälvi Euroopa Komisjoni poolt kriitikat.

321
Tagid:
kvoot, Euroopa Komisjon, migrant, sõjapõgenik, Dimitris Avramopoulos
Teema:
Euroopa rändekriis (101)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde