Trumpi kohtumine Lavroviga toimus kolmapäeval, ministrit saatis Venemaa suursaadik USA-s Sergei Kisljak

Venemaa välisministeerium pani Ameerika meediale diagnoosi - "Intellektuaalne agoonia"

64
(Uuendatud 10:53 12.05.2017)
Ameerika ajakirjanike rahulolematuse kutsus esile Venemaa välisministri ja Trumpi kohtumise kajastamise viis

TALLINN, 11. mai — Sputnik. Venemaa välisministeerium kommenteeris irooniliselt Sergei Lavrovi USA visiidi ümber puhkenud lärmi Ameerika meedias. Ametkonna esindaja Maria Zahharova teatas, et olukord annab tunnistust "intellektuaalsest agooniast" Ühendriikide meedias, vahendas RIA Novosti.

USA president Donald Trumpi kohtumine Lavroviga toimus kolmapäeval Valge maja Ovaalkabinetis. President kohtus Venemaa välisministriga pärast tolle läbirääkimisi riigisekretär Rex Tillersoniga.

Pärast kohtumist USA presidendiga teatas Lavrov, et Trump kinnitas oma huvi "üles ehitada vastastikku kasulikud, asjalikud ja pragmaatilised suhted".

Läbirääkimised Valges majas kestsid veidi üle tunni ja toimusid ajakirjandusele suletud režiimis. Ministrit saatis Venemaa suursaadik USA-s Sergei Kisljak.

Millega ameeriklased rahul pole

Ameerika ajakirjanike rahulolematuse kutsus esile Venemaa välisministri ja Trumpi kohtumise kajastamise viis. Pressi esindajaid läbirääkimiste juurde ei lastud, pooled piirdusid vaid ühe fotograafiga kummaltki poolelt.

Pärast kohtumist avalikustas Venemaa välisministeerium fotod, kus Trump kätleb Lavrovi ja suursaadik Sergei Kisljakiga. Ameerika poole tehtud protokollilisi ülesvõtteid ei avaldanud.

Selle tagajärjel puhkesid Ameerika ajakirjanike vaidlused, kas on sobilik kasutada Venemaa poole tehtud ülesvõtteid kohtumisest. Nii näitas telekanal MSNBC fotosid eetris ja korrespondent selgitas, et need pärinevad "venelastelt". Saatejuht Andrea Mitchell teatas, et administratsioon "ei hooli ajakirjandusvabadusest".

CNN eetris näidati fotot sellisena, nagu see oli avaldatud Venemaa saatkonna Twitteri kontol. Saatejuht Wolf Blitzer teatas seejuures, et "Ameerika pool'i (ajakirjanike meeskonna — toim.) kaameraid kabinetti ei lubatud".

Fox News ei vaevunud aga eetris fotodega "lehvitama". Uudisteankur Jenna Lee teatas televaatajatele, et fotosid saab vaadata internetis. "Kuid me otsustasime neid mitte näidata, sest me oleme osa USA meediast ja peame tähtsaks, et pressil oleks Valgele majale juurdepääs," lisas Lee.

Washington Posti ajakirjanikud kurtsid Twitteris, et Trumpi ümber toimuvate sündmuste kajastamisel "on nad sunnitud lootma Venemaa meediaväljaannetele". Sotsiaalvõrgustikes ilmusid vandenõuteooriad, mille kohaselt varjab president oma suhtlemist "venelastega".

Zahharova reaktsioon

Kommenteerides ajakirjanike reaktsiooni Trumpi ja Lavrovi kohtumisele teatas välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova, et Ameerika meedia on "intellektuaalses agoonias".

Zahharova seletas ajakirjanikele, et ürituse kajastamise formaadi määras võõrustajana Valge maja ja otsus reporterite juurdepääsu piiramisest langetati Washingtonis.

"Me teatasime selgelt, et meie poolelt on ministri isikliku fotograafi pädevuses TASS-i fotograaf ning sellest tulenevalt avaldati kohtumisest tehtud fotod välisministeeriumi võrgulehel ja kontodel sotsiaalvõrgustikes," seletas diplomaat.

"Nii et rääkida, nagu oleks Moskva jälle süüdi vandenõus Ameerika Ühendriikide vastu… Arvan, et antud olukorras saavad kõik aru, et see on tõeline hüsteeria Ameerika meedias. Saab rääkida juba "intellektuaalsest agooniast", lisas Zahharova.

Diplomaadi sõnul ei huvitanud Venemaa ministri visiit Ameerika ajakirjanikke eriti. Enamus reporterite Lavrovile esitatud küsimusi puudutasid Moskva "sekkumist" Ameerika valimistesse ja FBI (Föderaalne juurdlusbüroo — toim.) direktori James Comey vallandamist.

Zahharova tuletas meelde, et USA-s "ei ole mägede taga uus valimistsükkel", kus "Venemaa saab taas olema üks peamisi teemasid".

Sügisel 2018 toimuvad USA-s vahevalimised.

Väärtuste kriis

Venemaa Föderatsiooninõukogu (parlamendi ülemkoda — toim.) komitee liige Igor Morozov väljendas Lavrovi USA visiidi valgustamise üle imestust.

"Venemaa ja USA suhted on langenud sellisesse madalseisu, et küllap on mõlemal poolel konfidentsiaalse iseloomuga küsimusi ja kahtlusi. Donald Trump oleks tahtnud sellest madalseisust välja tulla, kuid kuna tal on Ameerika meediaga keerulised suhted, siis ei tahtnud ta neile oma ettepanekuid avaldada," ütles senaator raadiole Sputnik.

"Aga see, et Ameerika meedia kajastab seda temaatikat (Sergei Lavrovi visiiti USA-sse — toim.) üldiselt vähe, tundub kummaline. Ameeriklased räägivad ju alati oma ühiskonna avatusest, õigusest informatsioonile. Praegu on need väärtused USA-s sügavas kriisis. Just Venemaa demonstreerib täna avatust, meie president räägib sellest ja ta ise on nähtaval. Selles mõttes tuleb Trumpil Putinist eeskuju võtta, kuidas olla avatud" lisas Föderatsiooninõukogu liige.

64
Tagid:
Zahharova, Lavrov, Trump, ajakirjanik, Maria Zahharova, Donald Trump, Sergei Lavrov, Venemaa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde