Marine Le Penil on põhjust tähistamiseks

"Prantsusmaa mäss Euroopa vastu": miks on Le Penil põhjust tähistamiseks

74
Euroametnike korporatsioon juba kuulutab Euroopa väärtuste suurt võitu, samuti euroskeptitsismi ja natsionalismi selgroo murdmist

Viktor Marahovski, spetsiaalselt agentuurile RIA Novosti

Kuidas hakatakse lähipäevil Prantsusmaa presidendivalimiste (märgime, et üsna ootuspäraseid) tulemusi hindama, on enam-vähem teada.

Euroametnike korporatsioon juba kuulutab Euroopa väärtuste suurt võitu, samuti euroskeptitsismi ja natsionalismi selgroo murdmist.

Seda on üsna lihtne seletada. Euroametnike tähtsaim ülesanne on demonstreerida, et jätkatakse senisel kursil, mingit "EL loojangut" pole ja 2016. toimunud "poliitiliste marginaalide" tõus oli vaid üksik episood, närviline reaktsioon 2015. migratsioonitulvale.

Prantsusmaa natsionalisti Le Peni kaotuse panevad meedia ja poliitikud samasse ritta Hollandi Vabaduspartei (põhimõtteliselt pigem liberaalse, mis ühendab endas sotsiaalse vasakpoolsuse ja islami elulaadi ning isikuvabaduste kokkusobimatuse teesil baseeruva "liberaalse islamifoobia") kaotusega.

Ja parema selguse huvides lisatakse samasse ritta ka Austria "antiimmigrant" Hoferi kaotus mullustel valimistel üsnagi tseremoniaalse presidendi ametikoha pärast.

Kõikidest nendest lülidest moodustatakse kett, mis peab näitama, et "progressi ja globaliseerumise ideoloogiast eemaldumine", mis sai alguse möödunud aastal D. Trumpi valmisvõidu ja Brexitiga, on nüüdseks õnnelikult lõppenud.

… Tegelikult on see propagandistlik pilt aga reaalsusest üsna kaugel. Ja vot, mille pärast.

Esiteks, formaalselt ei pääsenudki euroametnikega kokku kasvanud juhtivad parteid Prantsusmaa presidendivalimiste teise vooru. Le Peniga on kõik selge, kuid ka pankur-minister Macron, ütles, olgugi, et spetsiaalselt valimisteks, lahti sotsialistidest ja ähvardas kampaania lõpul "Brüsseli bürokraate" EL reformimise ja Frexitiga.

See tähendab, et ta maskeeris end selle sama anti-establishmendi ja populismiga, mida nüüd justkui võiduna kuulutatakse.

Teiseks, kui tol kaugel 2002. õnnestus üldtunnustatud "Rahvusrinde" tondi vastu mobiliseerida valijad vabariiklase Jacques Chirac'i taha, kes ei saanud esimeses voorus üle 20%, kuid purustas teises voorus Le Pen isa tulemusega 82:18, siis seekord nägime me hoopis midagi muud.

Radikaalsed gollistid liikumisest "Tõuse, Prantsusmaa!" ("Debout la France", DLF) läksid koos hiljutise "tondiga" koalitsiooni.

Mélenchon'i (kes faktilisel jagas koos Filloniga kolmandat kohta) ultravaskpoolsed valijad otsustasid valimiste teist vooru valdavalt boikoteerida.

Ja mis peamine, "vastupanu mängimine" ja mobiliseerimine läks nurja: valimisaktiivsus osutus 2017. aastal märgatavalt väiksemaks, kui 2002.-l ja püstitas vaata et poole sajandi antirekordi.

Lisaks suutis Le Pen isa toona lisada esimeses valimisvoorus saavutatud tulemusele teises voorus vaid 1%. Le Pen tütar aga sai teises voorus peaaegu poolteist korda rohkem hääli, kui esimeses.

Muide, veel talvel ennustasid sotsioloogid talle Macroni vastu 34%. See tähendab, et tegelikkuses ei näe me Prantsusmaal mitte Brüsseli vastaste ja antiglobalistide kaotust, vaid vastupidi — nende jätkuvat tõusu.

Kuigi muidugi mitte nii revolutsioonilist, nagu seda tahaksid mõned teised mega-politoloogid, kes hakkavad nüüd seletama oma kontseptsioonide tõelist triumfi, ütleme sellega, et "Le Pen ei suutnud endale võita katoliiklaste hääli aga oleks tulnud teha niimoodi".

Tegelikult on peamine juba toimunud — ja see ei lähe enam kuhugi.

Antiglobalistlik Lääne-Euroopa natsionalism murdis välja poliitilisest getost, milles ta oli takerdunud aastakümneid ja lakkas valijate massile olemast eksistentsialistlikuks kurjuse kehastuseks ja tingimatuks hirmutiseks.

Sel ajal, kui Prantsusmaa establishmendi saavutatud võit, olgugi, et mõningase suliga, tähendab vaid seda, et selle sama establishmendi esindajal Macronil tuleb jätkata sama kurssi, mis viis praegusesse kriisi mõlemad juhtivad parteid.

See tähendab: tugevdada "erisuhteid Saksamaaga", teha tööandjatele töötajate arvel elu kergmaks (suurendades sellega "paindliku tööajaga" töötajate hulka, ehk siis sedasama kurikuulsat prekariaati), vähendada riigiteenistujate hulka ja tõsta "Venemaa agressiooni kaitseks" tehtavaid kaitsekulutusi. Mis aga puutub kultuurilis-religioosset küsimust, siis sellega ei kavatse Macron kuuldavasti üldse tegelema hakata.

Kokkuvõtteks on alust arvata, et viie aasta pärast on võimalik, et kas seekordne, veelgi küpsemaks saanud Le Pen või "kolmas Le Pen" — Marion Maréchal-Le Pen, kes 2022. aastal saab olema kolmekümne kahene — tuleb taas valimiste teise vooru Macroni vastu. Ja see saab olema aasta, kui tema "tsentristide alternatiiv" (seda nimetatakse isegi "tsentristide revolutsiooniks") saab olema juba ilmne.

Rahvusrinde erinevus mistahes "establishmendi" parteist, kas siis vanast või valimiste jaoks kiiruga kokku klopsitust, seisneb selles, et seekordne kaotus oli tema jaoks vaid järjekordne väike edu. Kunagi varem ei ole keegi Le Pen'idest saanud üleriigilistel valimistel sellist tulemust, see aga tähendab, et RR on endiselt populaarsuse tõusul.

Pealegi säilib partei praegune "kasutamata alternatiivi Prantsusmaale " rikkumata maine ja 2022. valimistele tullakse sellesamaga.

Erinevalt järjekordsest "rikaste ja ilusate kandidaadist", kuidas kahekümne teisel aastal tema nimi ka ei kõlaks ja kui kõlavaks poliittehnoloogid teda toetusgrupile ka välja ei pakuks.

Ja ka teistes Euroopa riikides, sealsamas Saksamaal, kus hilinenult omad "alternatiivid" kristalliseerusid, hakkab lähiaastatael toimuma sama protsess.

Sellepärast ongi eurooplaste eurobürokraatiavastase mässu mahasurumisest rääkimine vähemalt esialgu enneaegne.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

74
Tagid:
valimised, president, Emmanuel Macron, Marine Le Pen
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde