Kolmetunnise väitluse jooksul aga õnnestus presidendiralli favoriidil oma rivaali survet pareerida

Valimisväitlustes edestas Le Pen Macroni sotsiaalvõrgustikes, kuid jäi alla arvamusküsitlustes

29
Kolmetunnise väitluse jooksul õnnestus presidendiralli favoriidil oma rivaali survet pareerida

TALLINN, 4. mai — Sputnik. Prantsusma viimased valimiseelsed debatid kulgesid paremäärmuslaste presidendikandidaadi Marine Le Peni dikteerimisel: Twitteri teenusehalduse statistika kohaselt on tema nime sotsiaalvõrgustikes mainitud 10% sagedamini kui tema konkurendi Emmanuel Macroni oma, vahendas RIA Novosti.

Kolmetunnise väitluse jooksul aga õnnestus presidendiralli favoriidil oma rivaali survet pareerida. Presidendikandidaadid arutlesid globaliseerumise, islmiterrorismi ja suhete üle Euroopa Liiduga ning kokkuhoiukohtade üle riigieelarves.

Marine Le Pen oli paremini ette valmistunud

Enne väitluste algust oli ajakirjandus Macroni lähiringkonna kaudu teada saanud, et tsentristide kandidaat võib kohtumiselt enneaegselt lahkuda, juhul kui Le Peni rünnakud tema vastu osutuvad liiga järsutoonilisteks. See teadaanne viis mõttele, et valimiste favoriit käsitles väitlusi pigem kohustuse kui võimalusena. Vestluse kulg kinnitas selle vaatenurga paikapidavust: Macron oli valdava osa ajast kaitsepositsioonil ja kordas enda poolt juba väljaöeldud süüdistusi rahvuslaste vastu. Le Pen seevastu avaldas muljet meeldejäävate vahemärkustega, seda põhiliselt majandust puudutavate päevakorrapunktite osas.

„Mina olen ostujõuline kandidaat, aga teie olete kandidaat, kes on võimeline ostma," teatas rahvuslane, pidades silmas Macroni tihedaid sidemeid suurettevõtlusega.

Rahvusrinde juht tõi näiteks firma Whirlpool Amiensi tehase, mis kolis üle Poolasse, kuna tööjõu hind on tolles riigis odavam kui Prantsusmaal — tõendusena sellest, et globaliseerumine on Viiendale vabariigile kahjulik. „Te läksite Amiensi ja teid vilistati seal välja," lausus Le Pen Macronile. Tootmise ülekolimine sai võimalikuks seetõttu, et Prantsusmaa ja Poola vahel toimib vabakaubandus. „Teie pooldate kaubanduslike tõkete kaotamist nii Kanada kui ka USA-ga," ründas Le Pen Macroni.

Rahvuslaste esindaja sõnul näeb valimisralli favoriit Prantsusmaas ainult „turuplatsi", mis toob kaasa riigi allutamise üheaegselt nii Brüsseli üleeuroopalistele institutsioonidele kui ka Saksamaa majanduslikule diktaadile. „Prantsusmaad asub juhtima naine. Ja kui mitte mina, siis sellisel juhul Angela Merkel," ei vähendanud Le Pen survet.

Macron omalt poolt nimetas rahvuslaste majanduskriitikat alusetuks.

„Euroopa Liidust lahkumine läheb maksma 60 kuni 80 miljardit eurot," meenutas ta. Prantsusmaa eelarves ei ole Macroni sõnade kohaselt lisaraha sotsiaalkulude katteks, eeskätt pensioniea alandamiseks. „Mis puudutab Whirlpooli, siis selle natsionaliseerimine ei oleks väljapääs. Ma olen töötajatega rääkinud ja nad on mind mõistnud," teatas valimiste favoriit.

Macron võtab sõna Putini vastu

Arvestades seda, et viimased suured valimisdebatid keskendusid majanduspoliitikale, mainisid kandidaadid ainult kolme välisriigi juhti — lisaks Angela Merkelile olid nendeks Donald Trump ja Vladimir Putin. Macron möönis võimalikku „dikteerimist Putini poolt", kellele ta oli andnud lubaduse mitte alistuda. Le Pen nentis vajakajäämist riigi suveräänsuses, mille ta kavatseb taastada. „Me oleme Saksamaa ja Prantsusmaa ülemvõimu all," ahastas rahvuslane. Mis puutub geopoliitikasse, siis selle osas jätkas Le Pen Moskvast ja Washingtonist „võrdsel määral" mõõduka distantseerumise joont.

Venemaa teema kõlas väitlustes kaudselt ühe korra veel, seejuures nimesid mainimata. Le Pen süüdistas Macroni selles, et too „teeb ajakirjanike vahel oma valikuid", pidades silmas presidendikandidaadi keeldumist vene meediaväljannete RT ja Sputnik ajakirjanike akrediteerimisest. Selle märkuse peale ei osanud Macron midagi vastata.

See-eest, nagu selgus, seob valimisralli liider oma lootused USA presidendi Donald Trumpiga, kelle ta kavatseb kliimamuutuste küsimustes ümber veenda. Koos Ameerika Ühendriikidega on Macron valmis võitlema terrorismi vastu, millise tegevuse ta viimastes debattides kuulutas oma valimisprogrammi „prioriteediks".

Püüdes osa valijaid Le Penilt üle lüüa, on Macron tõestanud, et see ülesanne, võitlus terrorismi vastu nõuab Euroopa Liidu seesmist reformi. „2015. aastast alates oleme juba taastanud dokumendikontrolli oma riikide piiridel, Schengeni leping seda aga ei luba," nentis Macron. Presidendikandidaadi repliik võib paista kohatu nende valijate silmis, kes on teadlikud, et Euroopa Komisjon kavatseb 2017. aasta novembriks tühistada sätted, mis puudutavad mitmete riikide õigusi selliseid kontrolle teostada.

Millega Prantsusmaa valimispäevale läheneb

Viimaste valimisväitluste eelõhtul viis sotsioloogiateenistus Cevipof läbi avaliku arvamuse küsitluse, mis sedastas Marine Le Peni reitingu mõningast tõusu, saavutades 41% Macroni 59% vastu. Sellesama küsitlusega kogutud andmed annavad tunnistust sellest, et osa favoriidi valijaskonnast hääletab tema poolt raske südamega. 47% küsitletuist nentis, et isiksusena Macron neile üldse ei meeldi. Globaliseerumisse suhtumises jagunesid prantslaste hääled enam-vähem pooleks: kolmandik oli selle poolt, kolmandik vastu ja kolmandik ei osanud vastata. Niisiis toetab Macroni majandusprogrammi selle ehedal kujul mitte rohkem kui kolmandik valijaist.

Endine majandusminister ja liikumise Edasi! (En Marche!) liider Emmanuel Macron
© AP Photo / Christophe Ena

Macroni tõenäolist edu valimiste lõpptulemustes tumestavad vastuolud üheaegselt nii vasakäärmuslaste kui paremäärmuslastega, aga ka tema endiste parteikaaslaste — sotsialistidega. Järelkajad neist valimisvoorude vahepeal valimisvõitluses puhkenud konfliktidest peegeldusid ka debattide käigus.

„Te ei ole just parimates suhetes tõega, nagu kõik teisedki äärmuslike vaadetega poliitikud," väitis Le Penile Macron, keda vasakradikaalide liider Mélenchon oli mõne päeva eest süüdistanud oma valijaskonna solvamises. „Te olete uhkust täis," lausus rahvuslaste liider.

Macron, keda süüdistatakse selles, et ta eelnevalt, pärast esimese valimisvooru tulemuste teatavakstegemist tähistas valimisvõitu Pariisi luksuskohvikus, sellele vastu ei vaielnud.
Sellegipoolest jäi organisatsiooni Elabe poolt telekanali BFM tellimusel korraldatud küsitluse kohaselt Macron debattides peale. Temale andis oma eelistuse 63% televaatajaist, Le Penile — 34%. 3% küsitletuist ei osanud sellele küsimusele vastata. Macron osutus võitjaks ka ajalehe Figaro veebiküsitluses eelistustega 64 protsenti 36% vastu.

29
Tagid:
valimised, president, Emmanuel Macron, Marine Le Pen, Prantsusmaa