Iirimaa ja võimalik, et ka Šotimaa Ühendkuningriigist lahkulöömise tulemusena võib olla senise Ühendkuningriigi krahh

Suurbritannia võib oma olemasolu lõpetada

54
Euroopa Nõukogu kinnitas 29. aprillil Londoniga peetavate lahkumisläbirääkimiste päevakorra ja lubas Põhja-Iirimaale Euroopa Liidu liikmekmesust, kui Suurbritannia EL-i koosseisust lahkub

TALLINN, 4. mai — Sputnik, Аleksei Toom. Еuroopa Nõukogu andis 29. aprillil toiminud istungil Põhja-Iirimaale teada, et Ühendkuningriigi koosseisust lahkumise ja iseseisva Iirimaaga ühinemise korral saab temast automaatselt Euroopa Liidu liige. Mandri-Euroopa on valmis toetama Suurbritannia lõhenemist.

Euroopa Nõukogu president Donald Tusk väitis ministrite tippkohtumise eelõhtul, et „rahvas, raha ja Iirimaa peab tulema esimesena" päevakorda eelseisvatel läbirääkimistel Londoniga liitlassuhete seoses lagunemisega.

Brüsselis toimus erakorraline Euroopa Ülemkogu kohtumine
© Фото : Riigikantselei / Tauno Tõhk

Eestil, kes käesoleva aasta suvel on rotatsiooni alusel Euroopa Liidu eesistujaks, tuleb koos muude probleemidega seista silmitsi vajadusega hakata korraldama EL-i ajaloos kõige raskemaid läbirääkimisi. Nende pikemas perspektiivis võimalikuks tagajärjeks võib Iirimaa ja võimalik, et ka Šotimaa Ühendkuningriigist lahkulöömise tulemusena olla senise Ühendkuningriigi krahh. Euroopa seostab niigi Baltimaid ebameeldivustega: verised sündmused Ukrainas algasid ajal, mil EL-is oli eesistujaks Leedu, kes ei suutnud või ei soovinud mitte midagi teha nende sündmuste ärahoidmiseks.

Iirlased ja šotlased on Brexiti vastu

Selge see, et Londonile mõte kuningriigi lõhenemisest ei meeldi, kuid Suurbritannia valitsussekretär Brexiti küsimustes, nagu on Euroopa meediakanalite kaudu teatavaks saanud, nentis märtsis Brüsselile adresseeritud konfidentsiaalses kirjas, et juhul, kui Iirimaa ühineb, muutub Põhja-Iirimaa selle riigi osaks, mis juba kuulub Euroopa Liitu ja vaevalt küll tuleb tal siis omakorda taotleda liiduga ühinemist justkui uue iseseisva riigina. Seevastu Šotimaa, kes samuti mõlgutab tõsiselt mõtteid Ühendkuningriigist lahkumisest ja EL-i liikmeks astumisest, peaks läbima otsast lõpuni kogu teekonna EL-i liikmeks saamiseni, nagu teatab eeskätt portaal Euractiv.

Kõik need läbirääkimised ja kirjavahetused paistavad pigem mõtteharjutustena ja neid arutatakse kui eesootavate sünnmuste üsna ebatõenäolisi arengustsenaariumeid, kuna Euroopas ei võta seda keegi tõsiselt ega usu, et Suurbritannia võiks lakata olemast. Ent nagu pessimistid meelde tuletavad, ei uskunud keegi ka neid Brexiti referendumi nukraid tulemusi, mis on viinud EL-i kriisi poole ja tekitanud kahtlusi tema tuleviku suhtes.

Põhja-Iirimaa läkitas varasemalt Brüsselisse järelepärimise võimaluse kohta jääda pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust edasi EL-i koosseisu, märkides, et erinevalt inglastest ei hääletanud iirlased möödunudsuvisel referendumil mandri-Euroopast „lahkumineku" poolt.

Nagu teada, osutus Suurbritannia alamate otsus EL-i jaoks täielikuks ootamatuseks ning tõukas ta organisatsioonilisse ja psühholoogilisse kriisi.

Eelolevas juunis peavad algama läbirääkimised liiduliste suhete katkestamise tingimuste ning EL-i ja Londoni edaspidiste omavaheliste rahandussuhete üle. Võimalust arutada Suurbritannia üksikute osade — Iirimaa ja Šotimaa, kes on teatanud soovist liitu edasi jääda — esialgu plaanis ei ole. Euroopa Nõukogus märtsikuus vastuvõetud dokument Põhja-Iirima võimalikust EL-i liikmesusest jäi vaid lisanduseks mandri-Euroopa riigipeade kohtumise lõppdokumentidele.

Võimalik on lõhenemiste ahelreaktsioon

Põhja-Iirimaa katoliiklaste ekstremistlike organisatsioonide relvastatud vastupanu briti protestantide „domineerimisele" on kestnud aastakümneid ja nõudnud hulganisti inimelusid, päädides 1998. aastal nn Suure reede lepingu sõlmimisega. Suurbritannia lahkumisega EL-i koosseisust kaasneb automaatselt riigipiiri taastamine kuningriigi koosseisu kuuluva Põhja-Iirimaa ja iseseisva Iiri Vabariigi vahel, mis ei saa jätta tekitamata kartusi omaagsetete pingete taaselustumise ees selles piirkonnas.

Vastavalt Suure reede lepingule on Põhja-Iirimaal õigus korraldada rahvahääletus Iiri Vabariigiga ühinemiseks, kuid kohalikud avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et suurem osa elanikkonnast seda mõtet ei toeta.

Hispaania, kes ajaloolises konfliktis Gibraltari pärast Suurbritanniale alla jäi, on juba teatanud, et ei hakka Iirimaa taasühinemisele vastu seisma.

Madrid leiab, et Põhja-Iirimaa seisund on "risti vastupidine" olukorrale, mis puudutab Katalooniat, kes on pikka aega rääkinud soovist Hispaaniast eralduda. Hirm, et septembriks kavandatud referendumi (mida on juba nimetatud ebaseaduslikuks) tulemusena pole välistatud Katalooniast ilmajäämine, on ajendanud Madridi sõna võtma Šotimaa EL-iga liitumise vastu, kui too Suurbritannia koosseisust lahkub. Hispaanlased leiavad ka, et 18. sajandi algul Suurbritanniale allutatud Gibraltar peab jääma Euroopa Liidu koosseisu.

54
Tagid:
Brexit, Donald Tusk, EL, Iirimaa, Šotimaa, Ühendkuningriik
Teema:
Lõputu Brexit (82)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde