Lockheed Martin F-35 Lightning II

Säh sulle imerelva! USA leidis, kellele F-35 kaela määrida

1112
(Uuendatud 13:13 26.04.2017)
Washington annab liitlastele kõige kallima, mis tal on. Ja las kurjad keeled nimetavad F-35 pealegi USA lennukitööstuse läbikukkumiseks. See kõik tuleb kadedusest. Kes veel suudaks 1,5 triljonile dollarile mitte jalad alla, vaid ka tiivad külge meisterdada

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Peamine soov kallile "stealthile" mahub sõnadesse: "poleks mu silmad seda kunagi näinud". Kuigi, neid sõnu viienda põlvkonna hävitus-pommituslennuki F-35 kohta öeldes pidas Donald Trump silmas hoopis midagi muud. Hinna ja kvaliteedi suhet. Küllap ütles koguni: "mother f…", millele järgnes tõlkimatu sõnademäng.

Kuid Pentagonis võeti teda sõna-sõnalt — kuus selle seeria lennukit muutusid ka tegelikult USA-s mittenähtavaks. Nüüd on nad nähtavad kuninglike õhujõudude baasis Ühendkuningriigis. Ja veel mõned neist muutuvad tühjaks kohaks nende Ameerika angaarides lähipäevil. Nende üleandmine Euroopale on juba otsustatud.

Ja "vanaproua" peaks olema seitsmendas taevas.

Kõik on ju tehtud tema jaoks, nagu soovis suur Obama. Uusimate masinate paigutamine on veel tema 2014. aasta Euroopa julgeoleku kindlustamise initsiatiiv. Tõsi küll, mõni aasta hiljem need masinad enam niiväga uued ei olegi, kuid nad pole endiselt ka eriti töökindlad.

Ta on ikka veel "tehnika ime". Selles mõttes, et seda tehnikat võib päästa vaid ime. Mudeli optimeerimise ja lennukatsetuste lõpuni on veel pikk maa ja tema puudused piiravad märgatavalt tema kasutusvõimalusi. Nii kirjutas Ühendriikide meedia sellest "lendavast ameeriklasest" aprillikuu alguses.

Kuid Washington on leidnud ka Trumpi valitsemisajal võimaluse liitlastele näidata, kuidas ta neid ikkagi hindab. Ta annab neile kõige kallima, mis tal on. Ja las kurjad keeled nimetavad F-35 pealegi USA lennukitööstuse üheks suuremaks läbikukkumiseks. See tuleb kadedusest. Kes oleks veel suutnud eelarvest 1,5 triljonit dollarit hankida ja sellele mitte ainult jalad, vaid ka tiivad külge meisterdada. 

Kõike ülejäänut on parem mitte puutuda. Saatuslike projekteerimisvigade tõttu on tähelepanu vähenähtaval F-35 kõige vähem silma paistvad tema lahinguomadused. Ta jääbki kannatama "liigse kehakaalu" ja ülekuumenemise käes. Tal pole isegi oma eelkäijatega võrreldavat manööverdusvõimet.

USA tahab F-35 Baltimaades näidata, illustratiivne foto
© Sputnik / Валерий Мельников

Pommituslennukina ei talu ta lendamist väikesel kiirusel, see tähendab maapealsete operatsioonide toetuseks ei ole temast kasu. Hävitajana on ta õhulahingus täiest abitu, sest saab kasutada ainult kaht "õhk-õhk" tüüpi raketti. Ja siis pole muud, kui tuleb rammida, mis oleks ajaloo kõige kallim rammimine. Ainuüksi piloodi kiiver maksab 600 000 dollarit ja lennukatsetuste üks tund 44 tuhat.

Nii et võibolla tõesti tuleks rammida? On siiski ka parem võimalus, öeldi Pentagonis. Ja läkski lahti. Ühendkuningriik, Euroopa, edasi on järjekorras liitlased Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Kui nii edasi läheb, siis hakatakse neid "kaaluga" müüma. Nagu öeldakse, levitage meie majavalitsuse elanikele. Aga kui nad ei võta? Kui nad ei võta, siis lülitame välja (loteriipiletite levitamise dialoog nõukogude menufilmist "Briljantkäsi" — toim). See pole muidugi loteriipilet, kuid selle agregaadi töökindlus on samuti õnnemäng. Sõjanduseksperdid soovitavad üksteise võidu Valgele majale see katastroofiprogramm lõpetada. Lõpetasidki.

Mitte aga kogu programmiga tervikuna, vaid kümnekonna selle eksemplariga vähemalt. Euroopal on aga tähtis aru saada, et iga kalli mänguasja peamine väärtus seisneb lisaks hinnale loomulikult selles, et ta oleks nagu PÄRIS. Peaasi, et teda ei tohi kasutada, et jumalpärast mitte katki teha.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

1112
Tagid:
F-35, Pentagon, vanaproua, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde