Stenbocki maja

Valitsus leppis kokku riigi eelarvestrateegias

43
(Uuendatud 09:17 20.04.2017)
Valitsus leppis kolmapäeva kabinetinõupidamisel kokku aastate 2018–2021 riigi eelarvestrateegia põhimõtted, mis on aluseks järgmise nelja aasta riigi rahalistele plaanidele

TALLINN, 20. aprill — Sputnik. Valitsus leppis kokku valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgiga kasutada 2018. ja 2019. aastal varasemate perioodide ülejääke strateegilisteks investeeringuteks mahus 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2020. aastal mahus 0,3 protsenti SKPst. 2021. aastaks jõuab valitsussektori eelarve struktuursesse tasakaalu, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Meie nelja aasta rahalises plaanis väljenduvad valitsuse neli suurt eesmärki: kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, viia Eesti välja majandusseisakust ning hoida ja tugevdada Eesti julgeolekut," ütles peaminister Jüri Ratas.

„Ilmekalt näitab seda valitsuse otsus viia läbi tervishoiu rahastamise reform, mis aitab tagada kättesaadava ja kõrge kvaliteediga arstiabi kõigile inimestele. Samuti on olulised investeerimisotsused Eesti majanduse elavdamiseks, et parandada kogu ühiskonna heaolu. Näiteks Tallinna Linnahalli renoveerimine, paremas korras teed ja kiire internetiühendus," ütles peaminister Ratas.

Valitsuse eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Куденко

Ta täiendas, et lisaks koalitsioonilepingus lubatud õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusule sündis täna kokkulepe tõsta politseinike ja päästjate ning sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi 3,5 protsendi võrra.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on valitsuse maksupoliitika tervik ja suunatud sellele, et majandus kasvaks.

"Muudatused maksupoliitikas teevad maksustruktuuri majanduskasvu suhtes sõbralikumaks: vähenevad maksud sissetulekutelt ja kasvavad maksud tarbimisele," ütles Sester.

Riigieelarve strateegia arutamisel leppis valitsusliit kokku, et varem kavas olnud sõiduautode registreerimislõivu ei kehtestata.

"Mul on hea meel, et valitsuskabinet toetas minu ettepanekut loobuda autode registreerimismaksust, mis oleks tõstnud autoga liiklejate maksukoormust. Kuna järgmiste aastate riigieelarved on võimalik kokku panna ilma seda uut maksu kehtestamata, siis on mõistlik sellest loobuda," ütles rahandusminister Sven Sester.

Valitsusliidu moodustamisel 2016. aasta novembris kokkulepitud maksumuudatuste seas oli sõiduautodele ühekordse registreerimislõivu kehtestamine.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul eraldatakse tervishoiule järgmise nelja aasta jooksul lisaraha 215 miljonit eurot.

„Valitsus otsustas hakata täiendavalt tervishoidu panustama mittetöötavate pensionäride eest. Tegemist on kahtlemata selle valitsuse ühe olulisima otsusega, kuna see lahendab tervishoiusüsteemi pikalt vaevanud alarahastatuse probleemi," rõhutas ta.

„Aastaks 2022 kasvab haigekassa täiendav rahastamine järkjärgult 13 protsendini vanaduspensionäride pensionist, mis toob haigekassasse täiendavalt ligi 100 miljonit eurot. Seejuures juba järgmisel aastal eraldatakse tervishoiule 37 miljonit eurot lisaraha. Täiendavad vahendeid kasutatakse ravijärjekordade lühendamiseks, mis tagab teenuse kiirema kättesaadavuse Eesti inimestele," selgitas Ossinovski.

Ühtlasi hakkab haigekassa sama ajavahemiku sees järk-järgult korraldama seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid, nagu kiirabi ning HIV ja narkomaania ravi ja ennetus.

Majanduskasvu edendamiseks otsustas valitsus eraldada täiendavalt 6,5 miljonit eurot aastas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmile. Tervikuna ei vähene valdkonna rahastus suhtena SKP-st.

2018. aastal jätkatakse ka suurinvestori toetuse meetmega, mille jaoks on ette nähtud 3 miljonit eurot. Põllumajandustootjatele on ette nähtud rahastus uute eksporditurgude avamisega seotud tegevusteks.

Peaminister Jüri Ratas kohtus Hiina Rahvavabariigi esimese ase-peaministri Zhang Gaoli´ga
© Foto : Riigikantselei / Jürgen Randma

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas otsustas valitsus suurendada e-residentsuse programmi rahastust nelja aasta peale kokku 1,36 miljoni euro võrra, et oleks võimalik vastu võtta praegusest rohkem taotlusi ja nende menetlust kiirendada.

Valitsuses saavutatud kokkuleppe põhjal valmiva riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitab valitsus oma 27. aprilli istungil. Strateegia seob valdkondlike arengukavade eesmärgid võimalustega neid rahastada, tuginedes rahandusministeeriumi makromajanduse ja riigi rahanduse prognoosile.

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisele tänavu sügisel.

43
Tagid:
strateegia, maksupoliitika, eelarve, minister, valitsus, Jevgeni Ossinovski, Sven Sester, Jüri Ratas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde