Illustratiivne foto

Arvamus: Venemaaga ei taha keegi enam tegemist teha

92
(Uuendatud 20:47 13.04.2017)
Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on kujunemas välja uus maailmakord, milles kasvab Saksamaa ja Jaapani tähtsus, samas Venemaaga ei taha keegi enam tegemist teha

TALLINN, 13. aprill — Sputnik. Europarlamendi saadik Yana Toom esitles rahvusvaheliste suhete uuringut, mille arutelul osales ärimees Jüri Mõis.

«Praegu on selge, et Venemaa on allakäigurajal. Suure riigi allakäik võtab aega umbes 30 aastat,» rääkis Mõis, edastas Postimees.

Tema hinnangul on tõenäoline, et 2018. aastal toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused Venemaal ja pärast seda ei taha keegi enam Venemaaga tegemist teha.

«Globaalses maailmas on üks suur probleem ja see ei ole mitte Süüria, vaid Venemaa,» ütles Mõis.

Europarlamendi saadiku Yana Toomi büroo tellis uuringu, millest selgus, et 41 protsenti Eesti elanikest peab NATO liitlaste lisajõudude paigutamist Eestisse sõjaohtu suurendavaks

41% Eesti elanikest arvab, et täiendava NATO kontingendi saabumine käesoleval aastal suurendab Eesti ja Venemaa sõjalise kokkupõrkke riski, teatas saadiku büroo. Vastupidisel arvamusel on vaid 18% elanikkonnast. Veerand vastanutest usub, et täiendavate vägede saabumine ei avalda eesti-vene suhetele olulist mõju. Sellised on tulemused, mida näitas Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroo tellimusel SaarPolli poolt läbi viidud uuring.

"Uuringu tulemused näitavad, et elanikkond hindab NATO relvajõudude toomist Eesti territooriumile hoopis teisiti, kui paljud Eesti poliitikud, kes suusõnaliselt hoolivad riigi julgeolekust väga. Enamik vastanutest usub, et see tegevus suurendab sõja riski Venemaaga või ei oma Eesti-Venemaa suhete jaoks suurt tähtsust. Võib-olla mõned vastajad arvasid, et veelgi kahjustada neid suhteid pole võimalik," selgitas Toom.

Võrreldes teiste piirkondadega Kesk-Eestis on oluliselt rohkem neid, kes arvab, et sõja risk Venemaaga kasvas tänu täiendavate NATO vägede saabumisega; seda arvamust jagab iga teine ​​vastaja piiriäärses Narvas. Kohtla-Järvel, Narvas ja Viljandis ei olnud ühtegi vastajat, kes arvaks, et NATO vägede saabumisega sõja risk Venemaaga vähenes.

"Eriti huvitav on asjaolu, et pessimistide osakaal eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas on sama — 41%. Seega neid andmeid ei saa arvata välismaise propaganda või teabe puudumise pähe," sõnas Toom.

92
Tagid:
küsitlus, NATO, Yana Toom, Eesti, Venemaa