The New York Times

Vahva sõdur feik: The New York Times sai "Putini eest""Pulitzeri"

62
(Uuendatud 16:21 12.04.2017)
Joseph Pulitzer pööraks mitte ainult hauas ringi, vaid tõmbaks end veel koomalegi, et tema kõrvale pandaks kirstu ka tema auhind

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Columbia ülikoolil tulnuks tähistada Pulitzeri preemia saja-aastaseks saamist loomulikult kuidagi eriliselt. Kuid mitte selle täieliku diskrediteerimisega ometi.

Joseph Pulitzer pööraks mitte ainult hauas ringi, vaid tõmbaks end veel koomalegi, et tema kõrvale pandaks kirstu ka tema auhind. USA tähtsaim ajakirjandusauhind "täpsusepüüdluse, andumuse eest inimlikele huvidele, uudishimu rahuldamise ja auditooriumile meelelahutuse pakkumise eest" anti The New York Timesile.

Heakene küll, oleks siis olnud midagigi sellest loetelust. Aga anti hoopis "materjalide eest, mis andsid tooni Moskva kahjurluse valgustamisel". Niisiis selle eest, mida pole. Parimal juhul venitab ehk "auditooriumi meelelahutuse pakkumise" kuidagi välja. " Täpsusepüüdlust" nad ju ei mõõda.

Kuigi, neil võib õiguski olla. Sellist täpsust pole kellelgi õnnestunud saavutada. Kui, siis "Valgetel kiivritel" ehk. Ühe "Oscari" nad juba said. Praegu kogutakse Idlibis materjali teise tarbeks. The New York Times auhind on vermitud samast metallist. Columbia ülikoolil tasunuks muidugi Pulitzeri preemia sajandat aastapäeva tähistada kuidagi ebatavaliselt. Kuid mitte selle täieliku diskrediteerimisega ometi. Igatahes esiletõstmist väärivate ajakirjanduslike saavutuste loetelus ei ole feikidest ega poliitilisest tellimusartiklitest sõnagi.

Kuigi, kui Pulitzeri pidada "kollase ajakirjanduse" alusepanijaks, nagu üldiselt peetaksegi, tuleb välja, et nüüd on seda tehtud sõna otseses mõttes. Clintonimeelne The New York Times on maksa laastav kollatõbi. Eriti Trumpil.

"Nurjatu The New York Times võttis minu suhtes vale seisukoha juba algusest peale ega ole oma kurssi muutnud siiamaani, ja ilmselt ei muudagi kunagi. Vääritu," kirjutas ta jaanuaris. Kuid paari päeva eest õnnistas ta väljaannet siiski talle suure intervjuu andmisega. Mida saab teatud mõttes lepituseks pidada.

Kuid vaevalt see Pulitzeri võitja selgitamisel määravaks sai. Žüriil polnud pealaureaadi osas kahtlusi algusest peale. Tuli vaid õige põhjendus leida. Võimalikke variante oli palju. Ütleme näiteks "kahtluse eest USA valitud presidendi legitiimsuses".

Või siis "Venemaa presidendi karmi käega pehme jõu kasutamise ülistamise eest". "Oskuse eest tühjale kohale probleem tekitada ", "hirmu külvamise eest", "ajakirjanduseetika rikkumise eest". Isegi, kui nad oleks selle preemia andnud "süstemaatilise valetamise eest", oleks see ausam olnud, aga ei.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Дружинин

"Venemaa Ameerika valimistesse sekkumise valgustamise eest ". Peatoimetaja, või kes see neil seal auhinna kätteandmise tseremoonial oli, pidanuks mitte ainult jumalat, abikaasat ja oma vanemaid tänama, vaid ka Moskvat. Kui tema enda ajalehte uskuda, on ta teine inimene USA-s, kes Kremlile tänuvõlgu on. Ja esimene, kes selle eest ka reaalset raha sai. Kümme tuhat dollarit pole muidugi teab mis summa, kuid iga sent sellest oli Ameerika ajakirjanduse traditsioonidest läbi imbunud. Oli, kuid on nüüdseks juba ära kuivanud.

Meie aga tegelikult teame, kust miski pärit on. Sõna täiendamine "s"-tähega sõna lõpus on meie leiutis. Nagu kirjutas Dostojevski "Vendades Karamazovites": "sõnale "s"-tähe lisamine tähendab alandlikkust". Jah-s, ei-s, mina-s, lubag-s, The New York Time-s (vene keeles "нет-с, я-с, извольте-с" tähendab pöördumist kõrgemast seisusest isiku poole — toim). Sama stiil. Nagu meil seda nimetatakse, "alandlikkuse märgiks". "Pulitzeri" võitmiseks sellest piisas. Kuid maailma vanimate ametite loetelus on The New York Times ikkagi alles teine. Sest selle ajalehega võrreldes on vanim amet suisa professionaalsuse etalon. Positsioonivaliku poolest kohe kindlasti. Vähemalt ei ole vanimas ametis see ainus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

62
Tagid:
The New York Times, Pulitzer, Putin, Trump, ajakirjanik