Illustratiivne foto

Sõda 2023 Viru keskuse viimased päevad: V osa

369
(Uuendatud 08:56 12.04.2017)
Ülemiste vanake ei tõmbagi Tallinnale vett, vaid idast tulev lohe purskab tuld - esimene mulje on rabav. "Sõda 2023" järjejutt

Indrek Sooda

Sajameheline kaitseliitlaste võitlusgrupp moondab end Venemaa sõjaväelasteks, tungib Venemaa lippudega ehitud Vene päritolu soomukitel neljast suunast Lasnamäele ja hakkab sealseid Loodearmee tõkkeposte hävitama. Raamatus nimetatakse seda edukaks sõjakavaluseks. Sorry!

Genfi konventsioonide esimese (I) lisaprotokolli artikkel 39 lg 2 vaidleb kolonelile vastu ja ütleb hoopis, et keelatud on vastaspoolte lippude, sõjaväeembleemide, auastmetunnuste või vormiriietuse kasutamine rünnakute ajal või sõjaliste operatsioonide varjamiseks, soodustamiseks, kaitsmiseks või tõrjumiseks.

Illustratiivne foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Nii et polegi sõjakavalus (i.k. deception) nagu on näiteks täispuhutavate tankide vedamine mööda linna, vaid ikka rohkem salakavalus (i.k perfidy) ehk järjekordne sõjakuritegu.

Pankadelt võetakse sularaha ja küllap ka kullavarud ning Venemaa tankikolonnide kohale jõudes hakkab tagalateenistus selle eest vaenlaselt linna kaitsevajadusteks relvastust ja moona ostma. Vali ikka omale sõpru oma vaenlaste hulgast… nagu tšetšeenid.

Viimases lahingus tuleb Vene väe poolel võidelnud tšetšeenide allüksus millegipärast Eesti poolele üle. Nad võitlevad vapralt ja kolonel võtab nad oma teenistusse. Kõik sõdivad raamatus tasuta, nii nemadki, seega pole nad palgasõdurid, vaid vabatahtlikud. Nii võib.

Iseenesest vääriks eestlaste ja tšetseenide liit ehk sügavamatki käsititlust. Mis sunnib Vene väes hea palga eest teenivaid tšetšeene võidukal sõjaretkel äkki oma truudusetõotust murdma, heast palgast loobuma ja paratamatult hävingule vastu astuda püüdvate uskmatute eestlaste poole üle minema. Kas on see mälestus kunagisest rahvuskangelasest ja juhist Johhar Dudajevist, kes Tartus lennuväekoondist juhtis või senine eeskujulik pagulaspoliitika süürlastest usuvellede suhtes? Tšetšeenidelt oleks linnalahingu kohapealt muidugi palju õppida. Kas meie suudaksime tsiviilelanikkonna enne sõjategevust evakueerida. Kuidas suhtuks Tallinna kodanik piirkonnaülema palvele jätta lahkudes korteriuks lahti ja katta söögilaud peagi korterisse tulevatele võitlejatele. Kolonel Tergens tahaks tsiviilelanikkonda ikka pigem sõjavajaduseks rakendada. Lääne- ja Pärnumaalt tuleb kaitseliitlasi koos perekonaliikmetega veel juurdegi.Küllap on siis viga ikka pigem Genfi konventsioonides, kes üldrahvalikku riigikaitse kõikehõlmavat ideed kolmes eraldivõetud Balti riigis ette kujutada ei osanud.

Kolonel saadab Lasnamäele kõva sõna, et sealsed tsiviilisikutest sõjategevusele kaasaaitajad on terroristid ja neid koheldakse sellele vastavalt. Koloneli enda kõige efektiivsemad luurajad-teavitajad ja lõhkekehade valmistajad on pensionärid-koolilapsed. 

Lugeja hooleks on taas leida kümme erinevust.

Kolonel Tergensipoeg Mattias on oma võitluskaaslaste ja kahe allesjäänud Javelin raketiga õnnelikult Tallinna jõudnud ja sisse seadnud kopterivaritsuse Kopli kandis oleva tornelamu katusel. Oodata tuleb kaua ja kannatlikult. Lõpuks tuleb Nissi kandist lapsehäälne telefonikõne teatega, et vaenlase kopterid on teel Tallinna poole. Nägu kõlab tuttavalt — see on ju kuulsa "Black Hawk Dawn" Harju variant. Originaalsündmused toimusid tegelikult Somaalias. Raamatu põhjal otsustades ega me palju erinegi.

Ja nii edasi ja nii edasi kuni raamatu lõpuni, kus kolonel… 

Enne viimast lahingut räägib kolonel Tergens vaenlase parlamentääriga, kes on juhtumisi kunagine ajateenistusaegnerooduülem, läbi. No ometigi katse lahendada probleem diplomaatilisel teel. Aga kumbki läbirääkija pole ju eriti diplomaat, vaid sõjaväelane. Ainuke punkt, milles kokkuleppele jõutakse, on see, et Tallinna ajaloolist vanalinna sõjategevuseks ei kasutata. Ikkagi inimesed. Sõja- ja humanitaarõigus käibki tegelikult vaid tsiviliseeritud rahvaste kohta.

Mis meist saab?

Kolme peaga tuld purskav lohe läks kord laupäeva õhtul sauna. Võttis leili, vihtles mõnuga ja  tuli siis eeskotta rikkalikult kaetud laua taha pruukosti võtma. Korraga kostub väljast hirmsat müdinat ja kisa: "Hei, lohe, olen vägilane, lohetapja Ilja Muromets, tule välja võitlema!" Lohe kolm pead vaatavad üksteisele jahmunult otsa ja hõikavad vastu: "Oh, Muromets, lõpeta ära, tule sisse, istume maha, võtame viina, räägime juttu, arutame seda asja!" "Tule välja võitlema, sa alatu tõbras!" hüüab Ilja Muromets uuesti. Lohe ohkab, teeb saunaakna lahti, pistab keskmise pea välja ja loodab vägilast veel kord mõistlikkusele manitseda. Ilja Muromets aga lööb mõõgaga aknast välja küünitava pea maha. Lohe kaks ülejäänud, sauna jäänud pead vaatavad teineteisele hirmunult otsa ja ohkavad siis: "No kas pole totakas, ah!?"

On's Tallinna olukord tõesti nii lootusetu, nagu raamatus kirjeldatakse.

Venemaa iga tasandi riigitegelased kordavad juba mitmendat aastat, et nemad kellelegi kallale ei tule, ammugi siis naaberriikidele, ammugi siis NATO-sse kuuluvatele. Enne kui Venemaa oma viisakusväed Krimmi saatis, küsiti väidetavalt telefoni kohalikelt, kas tahate, ja alles siis kui nood seal kolm rohelist vilet andsid, läksid viisakusväed liikvele.

Muistendi järgi käis ka Ülemiste vanake tuima järjekindlusega igal aastal kohapeal uurimas, kas Tallinn on juba valmis, enne kui uputama hakata.

Seega niikaua, kui Euroopa kraanid Eestile ikka veel lahti on ja sealt untsiseid kuldmünte niriseb, ei tule lohet karta, kuigi mine hullu tea, muinasjutus ja meedias on kõik võimalik. Asjal oleks mõtet siis, kui kõik siin olemasoleva paugutamata ja lagastamata kätte saaks nagu 1940-l. Siiani on Eesti iseseisvus tulnud ja läinud ikka pauku tegemata, ainult okupatsioonide üleandmine-vastuvõtmine on sõjaga käinud.

Kohalikud avaliku arvamuse uuringufirmad pärivad kõiksugu asju, küll erakondade reitinguid, küll institutsioonide usaldusväärsust. No aga uuritagu siis ka Venemaa usaldusväärsust siinse elanikkonna silmis, kui selles kõhklusi ja kahtlusi on, ja Venemaaga ühinemise soovi. Ühitame eelseisvad ja kõik järgmised kohaliku omavalitsuse valimised, kus kogu elanikkond osaleda saab, igakordse referendumiga ja lisame hääletussedelile küsimuse: kas tahate Eesti ühinemist Venemaaga.

Ja siis saavad kõik iga nelja aasta tagant rahva tegelikust meelsuse teatada ja naabrilegi ametlikult teatada, et izvini, Vladimir Vladimirovitš, aga meie rahvas, näe arvab nendest asjadest nii ja naa, palun, siin on kviitung.

Seega igati humanistlik teos seekord erukolonel Leo Kunnaselt, näitab, kui mõttetu värk see sõda ja Eesti riigikaitse ikkagi on. Kaitseväele ja taristule nende aastatega kulutatud rahast on muidugi kahju aga ega siis raha maailmast otsa pole lõppenud.

Mis puutub kaitseväe korraldusse ja rahastamisse edaspidi, siis see jäägu ehk edaspidigi poliitikute otsustada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

369
Tagid:
sõda, Leo Kunnas, Genf
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde