Illustratiivne foto

Sõda 2023 Viru keskuse viimased päevad: IV osa

146
(Uuendatud 08:56 12.04.2017)
Ülemiste vanake ei tõmbagi Tallinnale vett, vaid idast tulev lohe purskab tuld - esimene mulje on rabav. "Sõda 2023" järjejutt

Indrek Sooda

Ei saa me läbi spetsnazita

Venemaa kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse eriüksused, tuntud ka kui spetsnaz, koos kohalike käsilastega röövivad Kadriorust vabariigi presidendi. Kui poleks kaitseliitlasi, kes kolm spetsnazi võitlejat hävitasid, oleks Kadriorg vaenlase käes. Peagi on president telekas ja ütleb Esimese Balti kanali eetris, et Eesti astub NATO-st välja. Presidendi päästmisest ei saa asja.

Spetsnaz on Lasnamäel enda ümber teadmata soost vabadikke kogunud, nendest Loodearmee moodustanud ja ootab nüüd idast läheneva tankikolonni saabumist. Kahjuks ei ole selle armee tegevusest eriti midagi lugeda. Kolonel Tergensil on kohalikud keeled küll kenasti suus, kuid ta ei üritagi seda salka oma nõusse saada. Nii et ka infooperatsioonidega on lood kehvapoolsed. Kurb.

Illustratiivne foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Õnneks pole Loodearmee isegi spetsnazi juhtimisel eriti aktiivne ja püsib Lasnamäel Venemaa tankikolonni saabumiseks valmistudes vagusi. Ka punapartisanid ja muud tsiviilisikutest terroristid, keda on kokku viinud laske- ja jahiseltsid, huvi taktikalise ja muu laskmise vastu, ei kipu kesklinna, nagu 2007. aasta pronksiöö ajal.

Kas Vladimir Juškinil oli siis ikkagi õigus, kui ta kaugel 2016. viiendast kolonnist Eestis rääkis?

Käsuliin hakkab kerkima

Oma jao saavad raamatus nii poliitikud, kui ka ametnikud, kes ei ole lasknud kõik need aastad kaitseväelastel riigi sõjalist kaitset mõistlikult korraldada ega armeel võitlusvõimeliseks arendada ning on oma võimujanu ja asjatundmatusega muudkui riigikaitsele kaikaid kodaratesse ja riigi raha tuulde loopinud. Peaminister on spetsnazi kuulidest tõsiselt haavatuna haiglas, kaitseminister on raketirünnakus hukkunud.

Kuigi Riigikogu esimees on täie tervise juures, moodustatakse põhiseadusele tundmatu päästekomitee, kes nimetab kolonel Tergensi kehtivates seadustes tundmatu Põhja kaitseringkonna ülemaks.

Raamatu järgi pole ühtki kindralit ega koloneli, kes võtaksid riiki raskel hetkel sõjaliselt kaitsta. Esimese jalaväebrigaadi ülem on veel imekombel elus aga pärast vaidlust kolonel Tergensiga Vahipataljoni alluvuse üle saab vaenlase rünnakus surma temagi.

On veel mõned kõrgemad ohvitserid NATO staapides, isegi kaitseväe juhataja asetäitja, kelle Riigikogu esimees presidendi ülesannetes uueks kaitseväe juhatajaks määrab aga tema kuulub rohkem eksiilvalitsuse vajadusteks.

Raamat on mõeldud hoiatusena. Veel on aega tehtud vigu parandada.

Miks poodi Saddam Hussein

Värske ringkonnaülem rajab oma juhtimispunkti südalinna Viru keskuse bussiterminali. Kaubandus ostukeskuses jätkub, kuigi hinnad on kümnendiku kerkinud. Toimib ka linnatransport. Trammiliikluse jätkumist nimetatakse raamatus sõnaselgelt. Küllap käivad ka Lasnamäe bussid endiselt kesklinna vahet. Nii et poodlejad ja reisijad voorivad igapäevaselt ümber sõjategevust juhtiva ringkonnaülema ja tema staabi.

Võibolla tõesti ei viitsi spetsnaz ega Loodearmee Lasnamäel karku alla ajada ja kasvõi bussiga Hobujaama sõita, et nina vastu kaitseringkonna staabi vaheseina klaasi lömmi suruda, nagu ETV Ringvaate stuudios Solarise keskuses mõnikord.

Kurvaks teeb, et ringkonnstaabi sellise asukohavalikuga muudab kolonel kogu Viru keskuse sõjaliseks sihtmärgiks ja vaenlasel on vaba voli seda mistahes vahenditega rünnata ja maatasa teha. Hiljem nii juhtubki, kuid vastutus langeb ründajale.

Vanem lugeja oskab ehk meenutada kadunud Saddam Husseini, kes Lahesõja aegu tavatses oma juhtimiskeskusi samuti tsiviilobjektide alla rajada, kuid kes sedalaadi sõjakuritegude eest hiljem kohtuotsue alusel ka üles poodi.

Meie koloneli üheks esimeseks korralduseks on südalinna ja Lasnamäed ühendavate teede ja tänavate mineerimine. Lugeja saab mõistatada, kes nendel miinidel siis õhku peaksid lendama, kas kümned spetsnazi, sajad Loodearmee võitlejad või tuhanded Lasnamäe tsiviilelanikud, kes, nagu 2007. aasta aprillis, tahaksid mõistlikult tulla kesklinnas toimuvaid sündmusi kaema, korrakaitsjatega kaklema ja kauplusi rüüstama.

Järgmise käsu kohaselt peavad kallurid hakkama kohe ei tea kust Tallinna tänavatele kruusa vedama, kuhu sisse oleks hea lihtne tankitõrjemiine peita. Kus lähim kruusakarjäär asub, kust samasvalid, sohvrid ja tankitõrjemiinid võetakse, raamatust ei selgu.

Linnamajandusel laseb kolonel edasi toimida. Kuid kui parvlaevaliiklus vabasse maailma jätkub tõrgeteta, nagu raamatus lubatakse, ja on nüüdsest isegi tasuta, ühendusteed Lasnamäega mineeritud, patrioodid võitlevad, kes meil siis kuulirahe all tööd teeb? Küllap elavad kallurijuhid, prügivedajad ja torumehed koloneli arvates vaid Kadriorus, Rotermanni kvartalis ja mujal kesklinnas aga Rootsi mineva laevaliikluse vastu pole neil huvi. Patrioodid muidugi jäävad.

Järgmisena annab ringkonnaülem käsu leida ja rekvireerida kümneid vaguneid lämmastikväetist ja korraldab sellest tuhandete lõhkekehade valmistamise. Põhiline tööjõud nendes tehastes on koolilapsed, sealhulgas koloneli enda tütar. Livikos hakatakse villima Molotovi kokteile.

Järgneb

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

146
Tagid:
sõda, spetsnaz, NATO, Tergens, Leo Kunnas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde