Postimees

Skandaal Postimehes: tellitud "sõnavabadus"

186
(Uuendatud 23:08 10.04.2017)
Väited Eesti ajakirjanduse erapooletusest ja sõltumatusest purunesid möödunud neljapäeval Eesti suurima päevalehe Postimees toimetusesiseses puhkenud konfliktis, kui sealsed ajakirjanikud avaldasid juhtkonnale protesti nende sundimise vastu tellimuslugude kirjutamisele

Boriss Grigorjev

ERR teatel on ajakirjanikud nördinud, et juhtkond kirjutab neile ette, kellest nad võivad kirjutada kriitilisi artikleid, millises toonis ja millise pealkirja all. Nagu kirjast järeldada võib, kehtib see nii kommerts-, kui ka ühiskondlikku kõlapinda omavate materjalide kohta. Olnuks tegemist mõne väiksema väljaandega, mis on sunnitud osa objektiivsusest ohverdama ärihuvidele, et konkurentsivõitlusest ellu jääda, ei maksaks sellele kirjale ilmselt erilist tähelepanu pöörata.

Kuna aga antud juhul on tegemist Eesti meediamaastiku võtmetegija, ühiskondlikku arvamust kujundava poliitilise peavoolumeedia liidriga, siis peaks ilmnenud ajakirjanduseetika rikkumine olema ühiskonnale selgeks signaaliks, mis annab tunnistust probleemidest sõnavabadusega.

Paljastada ja hukka mõista

Postimehe alalised lugejad mäletavad kahtlemata artikleid, kus sõnades hurjutati väljaandele sobimatuid (ja nende taga seisvaid) poliitilise ja ühiskonnaelu tegelasi. Isegi kui nad tõestasid hiljem kohtus oma õigsust, võis Postimees lubada endale toimetuseartiklis väita, et peab neid ikkagi süüdiolevateks.

Sama kehtib ka valitsusparteide määratava riikliku ideoloogia kaitsmise kohta. Kui keegi ühiskonnategelastest tegi kriitilisi märkusi või seadis kahtluse alla väljaande juhtkonnale hingelähedased poliitilised dogmad, oli väljaande negatiivne toon nende tegelaste suhtes praktiliselt garanteeritud.

Eraldi tasub märkida Postimehe äärmiselt kriitilist tooni riigi venekeelse elanikkonna suhtes. Kui ajalehe venekeelses versioonis (pragu portaalis) ilmus mitte-eestlasi selgelt halvustavaid materjale harvem, siis eestikeelses versioonis on positiivseid materjale venelastest või Venemaast praktiliselt võimatu leida.

Kaitsepolitsei hoone Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Meenutagem "pronksiöö" sündmuste ja korratuste organiseerimises süüdistatud venekeelsete kodanikeaktivistide kohtuvõidu kajastamist. Arvata võib, et keegi ajalehe juhtkonnast kirjutas ka tookord ajakirjanikele ette, millises võtmes informatsiooni esitada, selle asemel, et anda mõlemale konfliktipoolele võrdne võimalus oma seisukoht välja öelda.

Või vaatame Postimehe uudiseid infoagentuurist Sputnik. Ma ei näinud ühtegi materjali, milles portaali Sputnik poleks nimetatud "propagandakanaliks". 

Andke andeks aga millisena paistab nüüd hiljutiste "siseköögist" tulevate teadete valguses Eesti suurim päevaleht ise. Kas teiste meediaväljaannete ajakirjanikele tuleks nüüd soovitada kasutada Postimehe iseloomustamisel täiendit "tellimusväljaanne"?

Erapooletus kui ideaal

Sõltumatu demokraatliku ajakirjanduse põhipostulaat on erapooletus mistahes sündmuste ja faktide kajastamisel.

Mailis Reps
© Sputnik / Вадим Анцупов

See aga tähendab, et sündmuse igakülgseks kajastamiseks peab toimetus koguma võimalikult palju erinevaid seisukohti, eelistamata seejuures ühtegi nendest. Las lugeja otsustab, milline seisukoht talle õigem tundub. Loota, et Postimehes puhkenud mäss muudaks midagi Eesti ajakirjanduse lipulaeva poliitikas kardinaalselt, oleks naiivne.

Pigem lastakse sündmusel settida ja siis vallandatakse protestikirja autorid erinevatel õilsatel ettekäänetel. See on poliitiline üritus, vaba ajakirjanduse ideaalidega pole siin midagi pistmist.

Kuid üldsus võiks kõlanud kellukesehelina meelde jätta ja tulevikus suhtuda riikliku propagandasse ja sellesse, milles see lugejat veenda püüab, kriitilisemalt. Tuletagem meelde nõukogude ajal omandatud ja nüüdseks juba ununema kippuvast ridadevahelt lugemise oskust. Olen kindel, et see kulub meile veel ära.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

186
Tagid:
meedia, Postimees, ERR, ajakirjanik
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde