Postimees

Skandaal Postimehes: tellitud "sõnavabadus"

172
(Uuendatud 23:08 10.04.2017)
Väited Eesti ajakirjanduse erapooletusest ja sõltumatusest purunesid möödunud neljapäeval Eesti suurima päevalehe Postimees toimetusesiseses puhkenud konfliktis, kui sealsed ajakirjanikud avaldasid juhtkonnale protesti nende sundimise vastu tellimuslugude kirjutamisele

Boriss Grigorjev

ERR teatel on ajakirjanikud nördinud, et juhtkond kirjutab neile ette, kellest nad võivad kirjutada kriitilisi artikleid, millises toonis ja millise pealkirja all. Nagu kirjast järeldada võib, kehtib see nii kommerts-, kui ka ühiskondlikku kõlapinda omavate materjalide kohta. Olnuks tegemist mõne väiksema väljaandega, mis on sunnitud osa objektiivsusest ohverdama ärihuvidele, et konkurentsivõitlusest ellu jääda, ei maksaks sellele kirjale ilmselt erilist tähelepanu pöörata.

Kuna aga antud juhul on tegemist Eesti meediamaastiku võtmetegija, ühiskondlikku arvamust kujundava poliitilise peavoolumeedia liidriga, siis peaks ilmnenud ajakirjanduseetika rikkumine olema ühiskonnale selgeks signaaliks, mis annab tunnistust probleemidest sõnavabadusega.

Paljastada ja hukka mõista

Postimehe alalised lugejad mäletavad kahtlemata artikleid, kus sõnades hurjutati väljaandele sobimatuid (ja nende taga seisvaid) poliitilise ja ühiskonnaelu tegelasi. Isegi kui nad tõestasid hiljem kohtus oma õigsust, võis Postimees lubada endale toimetuseartiklis väita, et peab neid ikkagi süüdiolevateks.

Sama kehtib ka valitsusparteide määratava riikliku ideoloogia kaitsmise kohta. Kui keegi ühiskonnategelastest tegi kriitilisi märkusi või seadis kahtluse alla väljaande juhtkonnale hingelähedased poliitilised dogmad, oli väljaande negatiivne toon nende tegelaste suhtes praktiliselt garanteeritud.

Eraldi tasub märkida Postimehe äärmiselt kriitilist tooni riigi venekeelse elanikkonna suhtes. Kui ajalehe venekeelses versioonis (pragu portaalis) ilmus mitte-eestlasi selgelt halvustavaid materjale harvem, siis eestikeelses versioonis on positiivseid materjale venelastest või Venemaast praktiliselt võimatu leida.

Kaitsepolitsei hoone Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Meenutagem "pronksiöö" sündmuste ja korratuste organiseerimises süüdistatud venekeelsete kodanikeaktivistide kohtuvõidu kajastamist. Arvata võib, et keegi ajalehe juhtkonnast kirjutas ka tookord ajakirjanikele ette, millises võtmes informatsiooni esitada, selle asemel, et anda mõlemale konfliktipoolele võrdne võimalus oma seisukoht välja öelda.

Või vaatame Postimehe uudiseid infoagentuurist Sputnik. Ma ei näinud ühtegi materjali, milles portaali Sputnik poleks nimetatud "propagandakanaliks". 

Andke andeks aga millisena paistab nüüd hiljutiste "siseköögist" tulevate teadete valguses Eesti suurim päevaleht ise. Kas teiste meediaväljaannete ajakirjanikele tuleks nüüd soovitada kasutada Postimehe iseloomustamisel täiendit "tellimusväljaanne"?

Erapooletus kui ideaal

Sõltumatu demokraatliku ajakirjanduse põhipostulaat on erapooletus mistahes sündmuste ja faktide kajastamisel.

Mailis Reps
© Sputnik / Вадим Анцупов

See aga tähendab, et sündmuse igakülgseks kajastamiseks peab toimetus koguma võimalikult palju erinevaid seisukohti, eelistamata seejuures ühtegi nendest. Las lugeja otsustab, milline seisukoht talle õigem tundub. Loota, et Postimehes puhkenud mäss muudaks midagi Eesti ajakirjanduse lipulaeva poliitikas kardinaalselt, oleks naiivne.

Pigem lastakse sündmusel settida ja siis vallandatakse protestikirja autorid erinevatel õilsatel ettekäänetel. See on poliitiline üritus, vaba ajakirjanduse ideaalidega pole siin midagi pistmist.

Kuid üldsus võiks kõlanud kellukesehelina meelde jätta ja tulevikus suhtuda riikliku propagandasse ja sellesse, milles see lugejat veenda püüab, kriitilisemalt. Tuletagem meelde nõukogude ajal omandatud ja nüüdseks juba ununema kippuvast ridadevahelt lugemise oskust. Olen kindel, et see kulub meile veel ära.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

172
Tagid:
meedia, Postimees, ERR, ajakirjanik
Teema:
Meedialahingud (290)