USA sõdurid

Kutsutud ja väga ohtlik: Metsik Lääs tuleb Lätti

126
USA rangerid ja grenaderid ruttavad käigult puusal olevast relvataskust kolti või hävitajat välja tõmmates Lätile appi. Kaitstavatel oleks igaks juhuks mõistlik varjuda

TALLINN, 10. aprill — Sputnik. Neil päevil "plahvatas" Läti meedias uudis, kuidas päästjad aitasid hädast välja ja tõid kaldale lauajupiga tiigil merehätta sattunud kopra ja kaks kassikest. Südamlik ja inimlik uudis, teatab Sputnik Latvia.

Vaadakem asjale kopra seisukohast. Kujutlege pilti: kobras kutsus kaks kiisut oma paadipärasse ja sõidutas neid tiigil lootuses meeldivale õhtujätkule oma tares. Või kus iganes ta elas, tarekeses. Ja nüüd siis jälle need päästjad!

Inimeste maailmas käivad asjad teisiti. Lätlased, koos oma Balti naabritega tahaksid viimse hingefiibrini, et neid päästetaks kopra käest, kelle nime me siinkohal ei nimeta. Päästjad vaprate rangerite ja grenaderide kujul kihutavad erinevatest NATO riikidest kohale. Nad on valmis tegutsema kiiresti ja otsustavalt. Kuid selleks peab püssirohi kuiv olema.

Lahingutehnika saabumine Eestisse
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Neil päevil võttis Läti Seim lõpuks vastu välismaiste relvajõude staatuse seaduse paranduse ja andis õiguse liikuda Läti pinnal laetud relvaga ja lahingukomplektiga varustatud sõjatehnikal.

Tõsi küll, juba teist korda paari nädala jooksul pidas kaitseministeerium vajalikuks selgitada, et välismaa sõjaväelastel ei lubata sugugi mööda Lätit vabalt ringi sõita mürsk rauas või padrunid salves, ainult erandkorras ja kaitseministri loal.

"Avalikkusele on lekkinud, kas tahtlikult või mitte, segadusseajav teave, et NATO sõjaväelased võivad Lätis vabalt ringi liikuda laetud relvadega ohustades sellega Läti ühiskonda," öeldakse teates.

Ja edasi: "Läti kaitseministeerium selgitab, et välismaa relvajõudude Läti Vabariigis viibimise staatuse seaduse täiendamise seaduse eesmärgiks on, et ohu korral saaksid liitlased Lätile abi osutada kiiremini ja ilma aeganõudvate administratiivsete protseduurideta.

Need muudatused rakenduvad vaid riigipiiride ületamise korral, et tagada üksuste enesekaitset…. Seaduseelnõu näeb ette kaks tingimust, kui laskemoonaga varustatud lahingutehnika (sealhulgas lennuvahendite) liikumine üle Läti Vabariigi riigipiiri on lubatud — kui see on ette nähtud sõjatehnika või relvastuse kasutusjuhendis ja sõltuvalt riigi ohuastmest."

Kuidas sellest nüüd aru saada? Kas nii, et vastasseisu korral potentsiaalse vastasega on nüüdsest määrav, kes esimesena Colti relvataskust tõmbab ja tulistab, nagu klassikalises vesternis? Kauboi ei hakka ju ministeeriumile läkitust kirjutama palvega lubada tal padrunite järele minna ja need relva trumlisse laadida, sel ajal kui kurikael, laetud relv käes, tema vastas seisab.

Tegelikult võiks küsimuse püstitada teisiti. Kas te usute, et nad hakkavad meie kaitseministrilt luba küsima. Õigemini, luba nad muidugi küsivad, kuid kas olete kindlad, et kui asjaks läheb, siis ministeerium neile seda luba ei anna?

USA senaator soovib Ameerika sõdurite alalist kohalolu Balti riikides
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Seda enam, et ministeeriumi vastus lubab järeldada, et jutt ei käi mitte ainult käsitulirelvadest, vaid muuhulgas ka täies pommilastis pommituslennukitest, mis sõltuvalt riiki ähvardavast ohust võivad Läti piiri ületada. Ja siinkohal ei hakka hirm mitte ainult agressiivse kopra, vaid ka kiisude pärast, keda tema eest kaitstakse.

Sõjandusekspert Juri Melkonovi sõnul tekib küsimus relvakasutuse kohta. Läti seaduste järgi on see võimalik, kui kellegi elu on ohus ja muul moel pole seda võimalik kaitsta. Neil seal, teisel pool Atlandi ookeani politseinik kõigepealt tulistab ja alles siis küsib nime.

Oleme kõik kuulnud rohketest skandaalidest ja massiprotestidest USA-s, mis on ajendatud süütute inimeste surma põhjustamisest politsei või sõjaväelaste põhjendamatu relvakasutuse läbi. Nii et kiisud, kui teid päästma hakatakse, istuge aga vagusi ja katsuge varjuda, et kõrvu peast ära ei rebitaks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

126
Tagid:
relvajõud, seim, NATO, Lääs, Läti, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde