Ukraina ekspresident Viktor Juštšenko

24 sõda Venemaaga: Juštšenko numeroloogia

98
(Uuendatud 14:32 09.04.2017)
Ajaloo ümberkirjutamine on saamas nii ametisolevate kui endiste Ukraina presidentide lemmiktegevuseks. Selline omapärane võistlus. Eesmärk on ikka sama – kujutada Venemaad igavese agressori ja lämmatajana

TALLINN, 9. aprill — Sputnik. Kuidas küll Ukraina poliitikutele meeldib oma rahvale ja Läänele paatoslikke avaldusi ja kõlavaid avastusi esitada, teatas raadio Sputnik.

Näiteid lähiajaloost. Ekspresident Viktor Juštšenko teatas, et Donbassi konflikt on 24. sõda Venemaaga, see on rahvuslik vabadusvõitlus. 24 on ilus arv! Muide on ka teisi: üheksas laine, neli Apokalüpsise ratsanikku, kolmkümmend hõbeseeklit, kuraditosin — lõppude lõpuks. Paljugi, mis pähe võib tulla. Numeroloogia on loomulikult ebateadus, kuid teisest küljest on ka kaasaegne politoloogia tihti samuti üsna tavalise šarlataanluse moodi, mis on veel asjatundmatusega korrutatud.

Ukraina president Petro Porošenko.
© Sputnik / Михаил Маркив

Rahvusest ei hakka rääkima. Jumala pärast, las ütlevad Kiievis kõigepealt, et ukrainlased on tulnukad Marsilt, siis saaks venelastega veresuguluse maha vaikida.

Räägime muust. Juštšenkot võib pidada ajaloo ümberkirjutamise ala Porošenko õpetajaks. Lõppeesmärk on mõistetav — "Suur-Ukraina" ideoloogia, milles Venemaa on Ukraina identiteedi igavene agressor ja lämmataja.

Tuleb koguni välja, et on eneseavastamine — iga uue presidendi ilmumisega tekivad ka uued ajaloolised doktriinid. Kusjuures nad on kõik nii erinevad, fantastilised ja raskesti omandatavad, et õpilaste ja õpetajate kannatlikkus paneb suisa imestama. Käsi hõõruvad vaid vandeajaloolased ja trükikodade omanikud.

Muide, presidendid ei unusta ka iseendid. Juštšenko valitsemise ajal sai teatavaks, et 1930-ndate aastate alguse näljahäda all kannatasid vaid ukrainlased. Samuti, et Viktor Andrejevitš on kõrgeaulise pani, Zaporožje košaataman Petro Kalnõševdki järeltulija.

Kui aga lood on nii, siis kuulutasid õilsad ukrainlased Juštšenko Ukraina hetmaniks. Ja miks ta küll ometi ei viinud oma residentsi Kiievist Baturinisse, krahv Razumovski lossi? Küllap tagasihoidlikkusest: ta sündis ju ikkagi külas, tagasihoidlikus õpetaja perekonnas… (Võiks mõelda, et kui Juštšenko on atamani järeltulija, kelle järeltulija siis Porošenko veel on? Aga küllap me varsti teada saame.)

Kuid ikkagi on see tänapäeva Ukraina poliitikute ideoloogia kehvapoolne. Sellepärast, et see rajaneb erandlikkusel ja vihkamisel. Oma riigi üle mitte ainult et võib, vaid ka peab uhkust tundma. Kuid sellepärast ei pea veel Evangeeliumi ümber kirjutama ega väitma, et Kristusel on ukraina juured (olgu jumal mulle armuline!).

Ei makse lagedale tirida jumalast unustatud ja kellelegi enam mittevajalikku ukrainofiilist ajaloolase Gruševski leiutatud terminit "Urkraina kui Emake Venemaa" (v.k. — "Украина-Русь"). Ja oma ideoloogia rajamine lähinaabri vihkamisele on täiesti rumal. Esiteks ei saa teistsugust naabrit nagunii olema.

Teiseks, naabritega tavatsetakse hoida kui mitte just vennalikke, siis vähemalt normaalseid ja stabiilseid suhteid. Sest vastasel juhul läheb see endal kallimaks maksma. Nagu metsa hõikad, nii ka vastu kajab. Ja veel, kolmandaks, kui juba kõnekäändude peale läks, siis on ka selline olemas: lähinaaber on parem kui kauge sugulane. See kõnekäänd ei ole vene Nokia, selline on peaaegu kõikidel maailma rahvastel olemas.

Numeroloogia ja ilusate numbrite teema lõpetuseks tuleb pähe kaks "arvudega" seotud kõnekäändu: üks loll võib ütelda, millest sada tarka ei oska aru saada ja muidugi, üheksa korda mõõda — üks kord lõika.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

98
Tagid:
ideoloogia, Ukraina, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde