Aleppo, Süüria

Euroopa lubab Süüriale miljardeid Assadi kukutamise eest

43
Eesti poolt Süüria abistamiseks ohverdatud 1,3 miljardit nende miljardite hulgas, mis on EL-is kokku kogutud, võivad saada süürlastele „präänikuks“, kui nad kukutavad president Assadi

ТАLLINN, 6. aprill — Sputnik. Eestil võib-olla ei tasu selle rahasumma pärast, mille ta on sunnitud Süüria heaks ära andma, eriti muretseda. Tohutuid summasid, mis on finantsdoonorite poolt selle sõjast laastatud riigi abistamiseks kogutud, ei anta Süüriale üle seni, kuni sealset valitsust juhib Bashar al-Assad. Raha on mõeldud „preemiaks" sõja lõpetamise ja praeguse juhi võimult kõrvaldamise eest. Teisisõnu, seda raha ei pruugi veel pikka aega vaja minna.

Bashar al-Assad läheb maksma mitu miljardit eurot

Ühtekokku on doonororganisatsioonide ja Brüsseli konverentsil osalenud riikide poolt, nagu teatatakse, ohverdatud 6 miljardit eurot, mida on oluliselt vähem aasta eest samalaadsel konverentsil Londonis kogutust. Osa sellest rahast peab minema abirahaks Liibanonile ja Jordaaniale, kelle aladel paiknevatesse laagritesse

on kogunenud ligikaudu 3,2 miljonit Süüriast pärit põgenikku. Aga, nagu ÜRO esindajad teatavad, on senini nende tarbeks kulutatud ainult 433 miljonit selle 4,7 miljardi asemel, mis ekspertide hinnangul on vähim hädavajalik summa oma kodudest ja elatusvahenditest ilma jäänud inimeste ümberasustamiseks.

Tõenäoliselt on suur osa annetatud rahast mõeldud EL-i kõrge esindaja Federica Mogherini sõnul „rahuaja dividendiks" Süüriale, kes ei saa abiraha seni, kuni ta ei näita üles tahet „poliitiliste reformide" ettevõtmiseks. Bashar al-Assadi valitsusega, keda süüdistatakse sõjakuritegudes ja sõjategevuse soosimises, mis on nõudnud umbkaudu 200 000 inimelu, keeldub Brüssel tegemist tegemast.

Välisminister Sven Mikseri sõnul ei ole president Assadi režiim suutnud oma riigi kodanikke kaitsta, tulemata seega toime iga valitsuse jaoks esmatähtsa kohustusega. Enamgi veel, režiim ise on sooritanud jõledaid kuritegusid oma rahva vastu, mistõttu Süüria tsiviilelanikkonna ja sõjapõgenike olukord peab jääma rahvusvahelise üldsuse teravdatud tähelepanu alla.

Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel ja tema briti ametivend Boris Johnson teatasid Federica Mogherini ja teiste Brüsseli konverentsist osavõtjate heakskiidul, et kogutud vahendeid ei hakata mitte mingil juhul kulutama Süüria valitsuse kontrolli all oleva riigiosa „rekonstrueerimiseks" senikaua, kuni Bashar al-Assad seal võimul püsib. Just parajasti konverentsi ajal saabunud teadaanne keemiarünnakust Idlibi provintsis oli kui vesi Assadi süüdistajate veskile, kuigi valitsusvägede osalus selles rünnakus ei ole senimaani kuidagi kinnitust leidnud.

Põhimängijad ignoreerisid konverentsi

Konverentsil osalev Venemaa esindaja, asevälisminister Gennadi Gatilov väitis oma ettekandes esmajoones, et valitsuse kontrollile alluval Süüria territooriumil elab praegu 15 — 17 miljonit inimest, seega suurem osa riigi elanikkonnast. Mässuliste ja terrorirühmituste poolt hõivatud aladel viibib ligikaudu 1,5 miljonit inimest. Humanitaarabi vajab praktiliselt kogu riigi elanikkond. Jätta need miljonid inimesed ilma humanitaarabita sel põhjusel, et nad otsivad kaitset Assadi vägedelt, on ilmselgelt väär otsus.

Brüsseli konverentsist ei võtnud osa Türgi, kes etendab regioonis üht olulisimat rolli, seevastu piirkonna jaoks sugugi mitte vähemolulise tähendusega Iraan, USA ja Venemaa olid esindatud kõige kõrgemal tasemel. Nagu kirjutab Euobserveris Nikolaj Nielsen, võivat kogu lugupidamise juures Brüsseli jõupingutuste suhtes, kes üritab nüüd haarata aktiivsema positsiooni Süüria konflikti lahendamisel, põhimängijate ükskõiksus need jõupingutused nullida.

Bashar al-Assadi, kelle võimult kõrvaldamist nõuavad paljud nii Euroopas kui USA-s, režiim kasutab käesoleval ajal Venemaa, Iraani, palestiinlaste Hesbollah´ liikumise ja osaliselt Türgi sõjalist toetust. Nende arvates võib kujunenud olukorras toimivat Süüria valitsust pidada tunduvalt väiksemaks ohuks kui seda on need lepitamatud islamirühmitused, kellega ta sõda peab. Liiatigi võib Assadi võimult kõrvaldamine kaasa tuua olukorra halvenemise, kuivõrd see põhjustab „võimuvaakumi" ja relvastatud võimuvõitluse Süürias sõdivate arvukate grupeeringute ja üksuste vahel.

43
Tagid:
abiraha, Sven Mikser, Staffan de Mistura, Assad, Süüria
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde