Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Lavrov nimetas väiteid Venemaa ohust Balti riikidele absurdseteks

130
Vilniusest, Riiast ja Tallinnast levitatavad väited, et Venemaa ähvardab Baltimaade identiteeti

TALLINN, 29. märts — Sputnik. Väited Venemaa ohust Balti riikidele on absurdsed ja alusetud, ütleb Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

„Ikka ja jälle Vilniusest, Riiast ja Tallinnast levitatavad väited, et Venemaa ähvardab Baltimaade identiteeti ja haub nende vastu mingeid agressiivseid plaane, on absurdsed ja täiesti alusetud. Ega meil ilmaaegu öelda, et hirmul on suured silmad," lausus ta, vastates ajalehe Argumentõ i Faktõ lugejate küsimustele, edastas RIA Novosti.

Leedu president Dalia Grybauskaitė väitis intervjuus väljaandele Foreign Policy, et Venemaa kujutab endast ohtu mitte ainult Leedu ja Balti regiooni, vaid ka kogu Euroopa jaoks.

„Me näeme, kuidas Venemaa käitub Kaliningradis — meie piiride lähedal. Sinna on paigutatud raketid, mis võivad kanda tuumapäid, need võivad ulatuda Euroopa pealinnadeni. See pole enam üksnes Balti riikide mure," ütles ta.

President lisas, et Leedu palub USA-l teha otsus oma relvajõudude alaliseks kohalviibimiseks Balti regioonis. „Praegu paiknevad USA sõjaväelased Saksamaal ja Lääne-Euroopas, ent kõige suurem oht on koondunud Ida-Euroopasse — Poolale ja Baltimaadele. Just sellepärast palume ja soovitame me USA-l teha otsus pidevaks kohalolekuks selles piirkonnas. Ning me vajame ka raketitõrjekilpi. Võimatu on oma territooriumi või maavägesid kaitsta, kui meil ei ole raketitõrjet," rõhutas ta.

Läänes, eriti Balti riikides ja Poolas kõneldakse alatasa väidetavast Venemaa-poolsest ohust, ehkki Moskva on alati rõhutanud, et Venemaa ei tungi kunagi ühelegi NATO riigile kallale ja et allianss kasutab väiteid „ähvardavast ohust" ettekäändena suurendamaks oma kohalolekut Venemaa piiride ääres.

„Me saame ometi suurepäraselt aru sedasorti kinnituste läbinisti poliitilisest ning konjunktuursest tagamaast — ilmselgelt püütakse sel viisil lahendada siseriiklikke probleeme, mobiliseerida valijaid välisvaenlase kuju esilemanamise teel," lisas minister. Tema sõnul loob selline retoorika koos üleskutsetega karmistada Venemaa-vastaseid sanktsioone, spelukatsioonidega „Venemaa sõjalisest ohust" ja ebasõbraliku käitumisega rahvusvahelisel areenil kahepoolsetes küsimustes negatiivse tausta.

„Säilinud on ka „kroonilised" valupunktid, mis on seotud eeskätt venekeelse elanikkonna kehval järjel humanitaarolukorra ja diskrimineerimisega neis riikides. Antud valdkonnas toetavad meie nõudmisi soovitused asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, kelle aruanded sisaldavad kriitilisi hinnanguid olukorrale inimõiguste valdkonnas Balti riikides," märkis Lavrov.

Ta toonitas, et Moskva ei saa jätta reageerimata vene ühiskonna jaoks niivõrd tundlikele teemadele, nagu seda on Balti riikide valitsuse osalusel käsile võetud ajaloo moonutamise, natside ja nende kohalike kannupoiste heroiseerimise katsed.

130
Tagid:
NATO, välisminister, president, Dalia Grybauskaitė, Sergei Lavrov, Lavrov, Balti riigid, Leedu
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde