USA president Donald Trump kutsus „taaskäivitust“ meelde tuletades üles uurima Clintoni sidemeid Venemaaga

Trump kutsus üles uurima Clintoni sidemeid Venemaaga

59
(Uuendatud 18:52 30.03.2017)
USA president Donald Trump kutsus üles uurima oma valimisvõitluse endise rivaali, demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni sidemeid Venemaaga

ТАLLINN, 28. märts — Sputnik. USA president Donald Trump kutsus vastuseks demokraatide süüdistustele, nagu oleks tema meeskond seotud Venemaaga, Esindajatekoja liikmeid uurima Hillary Clintoni ja mõnede teiste Demokraatliku Partei esindajate sidemeid Venemaaga, vahendas RIA Novosti.

„Miks mitte uurida Esindajatekoja vastaval komisjonil Billi ja Hillary (Clintonite — toim.) tehingut, mille tulemusena suur osa uraanist läks Venemaale, Hillary „taaskäivitust" ja Hillary või Podesta kompanii poolseid kiidusõnu Venemaale. Lugu Trumpi sidemetest Venemaaga on väljamõeldis," ütleb Trump oma Twitteri-kontol.

Varem on meedia teavitanud ettevõtte Podesta Group lobistide eesotsas Clintoni valimisstaabi juhi venna Tony Podestaga koostööst Sberbanki filiaaliga USA-s.

Trump räägib juba mitmendat korda Clintoni valimisstaabi sidemetest Vene Föderatsiooniga. „Kuidas on lugu kõigi nende kontaktidega Clintoni kampaania ja venelaste vahel?" kirjutas Trump 20. märtsil Twitteris, selgitamata, milliseid kontakte ta silmas peab. „Ja kas pole ka tõsi, et Demokraatliku Partei rahvuskomitee ei lubanud FBI-l neid (sissehäkitud arvuteid) vaadata?" jätkas Trump.

Juba veebruari keskel Washingtonis toimunud pressikonverentsil meenutas Trump katset alustada „taaskäivitust", mida ta nimetas „rumalaks plastiknupuks". Samas süüdistas Trump Clintonit selles, et too andis käest ära 20% uraani. Aga — tema sõnade kohaselt — sellest ei kõnele keegi, kui aga tema ise oleks soovitanud midagi samalaadset, oleks teda nimetatud „pahaks poisiks", usub Trump.

Valimiskampaania ajal väitis Clinton korduvalt, et Donald Trump on seotud Venemaaga. See teema keerutati uuesti üles peale Trumpi valimist USA presidendiks, kui tema lähikonna aadressil hakkasid kõlama süüdistused lubamatutest sidemetest Venemaa esindajatega ja samal ajal süüdistati Moskvat „sekkumises" Ameerika Ühendriikide presidendivalimistesse 2016. aasta novembris.

Märtsi keskel kinnitas FBI juht James Comey, et ametkond on käivitatud juurdlus „Vene Föderatsiooni sekkumisest valimistese" ja „Trumpi sidemetest Venemaaga". USA telekanal on hiljem teatanud, et FBI käsutuses on infot sellest, et president Doald Trumpi lähikonnal oli sidemeid Venemaa esindajatega ning nendega kooskõlastati tolle teabe avaldamist, mis võis presidendiralli ajal demokraatide kandidaadile Hillary Clintonile kahjuks tulla.

Venemaa on korduvalt ameeriklaste luureteenistuste süüdistused katsetes USA valimisi mõjutada tagasi lükanud.

Venemaa Föderatsiooni presidendi pressisekretär Dmitri Peskov teatas, et neid CNN-i väiteid ei saa võtta tõsiselt. 

„Tegemist on järjekordse infoga, millel pole vähimatki allikalist katet ja mida ei anna ei kommenteerida ega mingil moel tõsiselt võtta," ütles Peskov CNN-i teadaannet kommenteerides.

„Me kõik tunneme telekanali CNN poliitilisi eelistusi, me kõik teame seda maailmavaadet, mida selle telekanali töötajad vahetult esindavad. Aga peab olema piir, mis eraldab kodanikupositsiooni ja valimisaktiivsust propagandast ja põhimõtteliselt demokraatia alustalasid õõnestavast kaasalöömisest sisepoliitilises võitluses, mis on avalikult kuulutanud, et kavatseb tassida demokraatiat selle maailma kõige kaugematessegi nurkadesse," ütles Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova.

Meediasse lekitatud vihjed, et Donald Trumpi valimisstaabi esindajad suhtlesid pidevalt Venemaa luure esindajatega, on ka Valge Maja ümber lükanud.

Clintoni huvide konflikt

USA Vabariikliku Partei rahvuskomitee tellis 2016. aasta valimiskampaania käigus erafirmalt kogumi tõendeid Hillary Clintoni huvide konfliktist perioodil, mil ta töötas USA riigisekretärina, teatab väljaanne Politico.

Nagu väljaanne kinnitab, teenis LKA eruohvitseri Ben Wickhami asutatud ettevõte Hamilton Trading Group vabariiklastelt ühtekokku 41 500 USA dollarit. Väljaande allikate andmete kohaselt kulus suurem osa sellest summast kahe toimiku väljaostmiseks. Dokumendid pidid tõestama, et Clinton arendas energiaettevõtete huvisid Bulgaarias ja Iisraelis vastutasuks annetuste eest Clintonite perekonna fondile Clinton Family Foundation, kirjutab ajaleht.

Väljaanne osutab ühtlasi, et see ettevõte teeb väidetavalt koostööd KGB endise töötaja Gennadi Vassilenkoga, kellel „on väga head sidemed Venemaaga".

Ettevõtte asutaja väitis väljaandele, et tema töö vabariiklaste heaks ei olnud Venemaaga kuidagi seotud, puudutades hinnanguid julgeolekuohtude, näiteks võimalike terrorirünnakute osas. Wickham märkis ka, et tema ettevõttel „ei ole kunagi olnud mingisuguseid kontakte Trumpi ega Manafortiga (USA presidendi valimisstaabi endine juht ja Ukraina endise riigipea Viktor Janukovitši kunagine nõunik — toim.)". 

Clintoni lobistide sidemed Venemaaga

USA professionaalsed lobistid, kes rahastasid Hillary Clintoni valimiskampaaniat, tegid ulatuslikku koostööd selliste Venemaa pankadega nagu Sberbank ja VTB, aga ka Venemaa otseinvesteeringute fondiga ning seisid hea nende huvide eest USA-s, teatas väljaanne Free Beacon viitega registreeritud dokumentidele.

USA seadusandlus välismaa agentide registreerimise kohta nõuab teiste riikide huvides tegutsevatelt isikutelt justiitsministeeriumi perioodilist teavitamist oma tegevusest, kaasa arvatud finantsdokumentide osas.

Free Beaconi poolt esiletõstetud dokumendid näitavad, et Tony Podesta sai 2016. aasta esimeses kvartalis Sberbankilt 20 000 dollarit, et „välja selgitada 2014. aasta märtsis kehtestatud sanktsioonide ulatust" ja „võimalusi nende leevendamiseks".

Dokumendid tõendavad, et 2016. aasta jooksul pälvis Podesta Venemaaga seotud allikatest ühtekokku 170 000 dollarit. Tema rahaliseks panuseks Clintoni valimiskampaaniasse oli 260 000 dollarit.

Väljaanne teatab ka firma Manatos & Manatos koostööst VTB grupiga. Ettevõte, kellele oli usaldatud Venemaa pangasektori vastu suunatud sanktsioonide uurimine, sai oma teenete eest 17 500 dollarit kuus.

Firma juhi Emmanuel (Mike) Manatose rahaliseks panuseks Clintoni valimiskampaaniasse oli 40 000 dollarit. Manatose ja tema noorema venna annetusi teistele demokraatidest poliitikutele rehkendatakse kümnetes tuhandetes dollarites. Veel üks Washingtoni lobistide Venemaaga seotud ettevõtteid on Capitol Counsel, kes on teinud koostööd Venemaa otseinfesteeringute fondiga (RFPI).

Firmajuhid David Johns ja Richard Sullivan kandsid Clintoni valimisstaabi arvele enam kui 1,3 miljonit dollarit.

59
Tagid:
uraaniäri, taaskäivitus, valimisvõitlus, Donald Trump, Hillary Clinton, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde