Venemaa president Vladimir Putin

Putin, "tulukesed jõulupuul" ja uued tulijad

129
(Uuendatud 19:39 20.03.2017)
Venemaal aasta pärast ees seisvatel presidendivalimistel ei ole välistatud uute tulijate ilmumine

TALLINN, 20. märts — Sputnik. Intriigiks võib kujuneda endise rahandusministri Aleksei Kudrini osavõtt. Valimiskampaaniale võiks hoogu anda ka opositsionäär Aleksei Navalnõi ülesseadmise katse, kuigi võiduvõimalusi tal praktiliselt poleks, leiavad RIA Novosti küsitletud politoloogid.

Oma plaanidest osaleda presidendivalimistel on juba teatanud liberaaldemokraatliku partei liider Vladimir Žirinovski, samuti "Kirovles"ist riisumise eest tingimisi süüdimõistetud Navalnõi, kuid paljude ekspertide-juristide arvates ei lase süüdimõistev kohtuotsus tal ilmselt oma kandidatuuri üles seada. "Jabloko" partei on juba varem otsustanud taas Grigori Javlinski kandidatuuri üles seada. Parteist "Õiglane Venemaa" teatati, et nad esitavad oma kandidaadi sügisel toimuval parteikongressil.

Vastuseks küsimusele Putini osalemisest 2018. aasta presidendivalimistel teatas tema pressisekretär Dmitri Peskov, et presidendivalimiste teema ei ole esialgu veel Kremli päevakorras.

President Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Дружинин

Alternatiiv Putinile ja mantlipärija küsimus

Eksperdid on ühel meelel, et Putin mitte ainult ei esita oma kandidatuuri, vaid ka võidab valimised, kusjuures suure edumaaga potentsiaalsete konkurentide ees.

"Arvan küll, et tema kandituur esitatakse ja ta võidab. Ma ei näe Vladimir Putini vastaskandidaatidel mingit võimalust," arvab Poliitiliste tehnoloogiate keskuse asepresident Aleksei Makarkin.

"Pigem jah, kui ei, kuid minu arusaamist mööda pole lõplikku otsust veel langetatud," leiab politoloog ja Humanitaarpoliitiliste uuringute instituudi ekspert Vladimir Slatinov.

Veelgi enam, eksperdid leiavad, et Putinil pole tõsiseltvõetavaid konkurente ja esialgu ei paista neidki, kes tuntuselt ja toetuselt talle alternatiiviks saaks olla.

"Toetus Putini tegevuse ületab 80%, mis siin rääkidagi. See tähendab, et isegi need, kes lähevad valima, ütleme, kommunistide või "Õigelase Venemaa" kandidaadi või Žirinovski poolt, ei näe temas tegelikult presidenti… Ma ei näe isegi poliitikut, kes võiks mingit tõsist konkurentsigi pakkuda," selgitas Makarkin.

Samal ajal, leiab Slatinov, Putinile alternatiivi "kasvatamisega" siiski tegeldakse: president ise ütleb alati, et alternatiiv on olemas, kuidas siis muidu. Politoloogi sõnul saab Putin aru, "et süsteemi ellujäämise, säilimise ja arengu seisukohalt on järglase probleem võtmetähtsusega." "Sellest kandidaadi kasvatamisega tegeldakse, kindlapeale," märkis politoloog.

"Küsimus on vaid selles," lisas Slatinov, "millal me seda järglast näeme, kas see juhtub juba nüüd või alles kuue aastase sammu pärast". Ta ei välistanud, et kui selline järglane ametlikult ilmub, võib Putin talle teed anda. "Võibolla (juhtub see) varem. Muide, ei saa välistada, et Putin valitakse praegu tagasi ja siis lahkub ta enne tähtaega, selline asi on võimalik," pakkus agentuuri vestluskaaslane.

Sotsiaal-majanduslike ja poliitiliste uuringute instituudi ekspertnõukogu liige, politoloog Aleksei Zudin juhib tähelepanu, et Putinis on hakatud nägema mitte ainult vastutavat, vaid ka "strateegilise mõtlemisega strateegilist liidrit".

"Mulle tundub, et Putin lülitub sellesse kampaaniasse samamoodi, nagu 2012. aastal presidendi ametikohale naastes. Kui talt küsiti: "Milleks?" vastas ta: "Selleks, et poolelijäänu lõpule viia," tuletas Zudin meelde.

Oodatud kandidaadid nagu "tulukesed jõulupuul"

Eksperdid on ühel meelel ka selles, et Putinile võrdseid konkurente pole ja lisavad, et tekib küsimus, kuidas teiste kandidaatide osalemine kampaaniat mõjutab. Slatinovi arvates "meie igaveste üritajate", see tähendab süsteemse opositsiooni (libaraaldemokraatide, kommunistide ja "Õiglase Venemaa") esindajate järjekordne osalemine võib sellele üritusele negatiivse värvingu anda.

"Need, olgugi karismaatilised ja lugupeetud inimesed, on oma lõpmatu kandideerimisega valimiskampaanias end juba tõepoolest niivõrd sisse söönud, et vaevalt neilt midagi uut oodata tasub. Ja üleüldse mõjub nende osalemine valimistele äärmiselt halvasti ning diskrediteerib teatud mõttes kogu praegust poliitilist süsteemi," arvab ekspert.

Markin on sama meelt ja märgib, et "vanad poliitikud ei tekita enam emotsioone, nad on igavad ja kõiki juba ära tüüdanud." Libaraaldemokraatide liider on Makarkini arvates "pigem inimene meelelahutusärist", kes võib siiski kampaaniale mingit täiendavat tähelepanu tõmmata. Sellele vaatamata, "isegi need inimesed, kes tema poolt hääletavad, ei näe temas Venemaa riigipead". Sama käib ka Zjuganovi ja Mironovi kohta, kes Makarkini arvates, isegi kui osalevadki valimistel, siis "teevad seda pigem inertsist".

Javlinski, Žirinovski ja potentsiaalselt ka näiteks Zjuganovi ja Mironovi osavõttu võrdleb Slatinov "tulukestega jõulupuul". Suurel osal ühiskonnast kutsub see esile soovi teler sisse lülitada," täpsustas ta.

Mis Javlinskisse puutub, siis ekspertide arvates on tema võimalused valimistel rohkem või vähem edukalt esineda äärmiselt väikesed. Satinovi arvates "on Javlinski väsimus tohutu".

Makarkin märgib, et Javlinski on poliitkast lahkunud ja siis jälle tagasi tulnud, kuid tema viimane tagasipöördumine enne parlamendivalimisi ei olnud edukas.

"Valijatele on ta ilma ajaloota inimene. Kusjuures selline ajaloota inimene, kes oma võimaluse ise käest lasi," täpsustas Makarkin. "Noorele põlvkonnale on ta veel selline ilma ajaloota inimene, kes neile huvi ei paku, sest nemad hindavat edu, nad hindavad tulemust."

Slatinovi arvates oleks võimudele "palju sobivam" Mihhail Kasjanovi osalemine. Siis "oleks küll negatiivne tegelane, kuid poleks sellist väsimust." "Ta võiks, nagu öeldakse, oma osa välja vedada, ta oleks veenvam, kui Javlinski, kuid me saame aru, et tõsiseltvõetavaid võimalusi tal tõepaoolest ei ole," arvab politoloog.

Uued pretendendid

Rääkides süsteemse opositsiooni uutest "üritajatest" ei välista eksperdid, et kommunistide ja "Õiglase Venemaa" seast võib tulla uusi nägusid, kusjuures, nagu märkis Zudin, "võib tulla ka üllatusi". Makarkini arvates "on nad üldriiklikul tasandil väga vähetuntud", väljaspool nende regiooni tuleb juba seletama hakata, kes see selline on. Kui aga sellist tutvustust vajatakse riigi presidendivalimistel, siis saab huvi sellise presidendikandidaadi vastu olema madal.

Slatinovi arvates sellist kandidaati liberaalide valijaskond vaevalt et näeb.
Endise rahandusministri Aleksei Kudrini võimalikust osavõtust tuleneva intriigi osas läksid ekspertide arvamuse lahku. Slatinovi arvates ei saa tema osavõttu välistada, kusjuures, kui Kudrin "läheb valimistele Kremli toetusel, siis kandideerimiseks vajalikud allkirjad saab ta kokku, selles pole kahtlust."

Kuid Zudin ja politoloog Gleb Kuznetsov pole sellega nõus — Kudrin ei ole avalik poliitik ja tal pole elektoraadiga lävimise kogemusi.

"Ta pole kunagi valimistel osalenud. Ja alustada nüüd oma, niiöelda poliitilisi tiivasirutusi niivõrd keerulises kampaanias, nagu seda on presidendivalimised — see oleks minu arvates kummaline otsus," selgitas Kuznetsov. Zudin lisab, et tema ülesseadmine on vähetõenäoline veel ka sellepärast, et "Kudrin on faktiliselt põhikandidaadi esindaja", ta töötab välja Putinile majandusprogrammi.

Samal ajal on politoloogid üksmeelsed Navalnõi väga väikeses võimaluses saada üles seatud. Makarkin juhib tähelepanu, et opositsioonipoliitik mitte ainult "ei ripu õhus", vaid küsitluste järgi otsustades "on elanikkonna suhtumine temasse üsnagi skeptiline".

Teisest küljest võiks Slatinovi sõnul sellise opositsioonilise tegelase osalemine "tõsta osaliselt valimistest osavõttu suurlinnades" ja "lisada valimistele intriigi", mis on samuti oluline. "Intriigi mitte valimistulemuste, vaid selles mõttes, et valimistel saaks olema reaalne, väga terav oponent põhikandidaadile, nimetagem teda siis nii, sest Putin ei ole veel endast teada andnud," ütles agentuuri vestluskaaslane, mööndes, et just Navalnõi terav kriitika vähendab tema enda šansse.

Milline saab olema kampaania?

Eelseisva presidendi valmiskampaania iseloomust on veel vara rääkida, leiab Slatinov, kuid Zudini arvates saavad eelseisvad valimised toimuma sisukas võtmes, kusjuures tänu Putini praktiliselt möödapääsmatule osalemisele selles". Ta arvab, et kampaania rajatakse perspektiivsetele projektidele, plaanidele ja programmidele, mis saavad olema orienteeritud tähtsate probleemide lahendamisele.

Slatinov juhib tähelepanu valimiste korraldajate ette paratamatult kerkivale küsimusele, kuidas tagada "valimistest piisav osavõtt ja nende ladus korraldus". Selleks "on vaja värskeid nägusid". "See, milliseks kujunevad presidendivalimised, sõltub kandidaatide kossseisust," ennustab ekspert.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

129
Tagid:
politoloogid, analüütika, presidendivalimised, kandidaat, Aleksei Kudrin, Aleksei Navalnõi, Vladimir Putin, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde