Varssavis otsustati Ülemkogu esimehelt ülestunnistus töötamise kohta venelaste kasuks välja pigistada

Kas Donald Tusk töötas "venelaste kasuks"?

64
(Uuendatud 15:48 16.03.2017)
Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tusk kutsuti Poola prokuratuuri

TALLINN, 16. märts — Sputnik. Euroopa Ülemkogu esimees ja Poola endine peaminister Donald Tusk kutsuti Varssavi ringkonnaprokuratuuri ülekuulamisele. Esialgu tunnistajana. Talt oodatakse tunnistusi võimude teadmata FSB-ga (Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus) kontaktis olnud Poola sõjaväe vastuluureteenistuse (VLT) endiste juhtide kriminaalmenetluses. Tusk pidanuks prokuratuuri ilmuma kolmapäeval 15. märtsil, teatas RIA Novosti.

Olgu mainitud, et Tuski esindajate sõnul ei ole tal oma töökohustuste tõttu Euroopa struktuurides ilmselt võimalik uurijaga kohtuda: Ülemkogu juhil on erakordselt tihe töögraafik, teda oodatakse Strasbourgis Euroopa Parlamendi plenaaristungil.

Kes kelle tagant nuhkis

Üks ütlemata segane lugu. Detsembris 2016 esitas Poola prokuratuur kahele sõjaväe VLT juhile — kindral Janusz Nosekile ja kindral Peter Pytelile süüdistuse "võimuvolituste ületamises": nad tegid ilma valitsuse juhi sellekohase sanktsioonita koostööd välismaa eriteenistustega.

Üksikasju eriti teada pole, kuid Poola meedia teatel on tegemist 2010. aastal FSB ja Poola sõjaväe VLT vahel sõlmitud kokkuleppega. See toimus kohe pärast Smolenskis lennukiga Ту-154М toimunud katastroofi, milles hukkus Poola president Lech Kaczyński, tema abikaasa, riigi sõjaväe kogu juhtkond, paljud tuntud poliitikud ja ühiskonnategelased, kokku 88 reisijat ja üheksa meeskonnaliiget.

Kokkulepe käsitles muuhulgas erinevaid tehnilisi küsimusi ja formaalset koostööd vältimaks selliseid lennukatastroofe edaspidi. Telekanal TVN teatel käsitlesid leppe tingimused ka Poola sõjaväekontingendi väljatoomist Afganistanist läbi Venemaa territooriumi. "Kokkulepe võimaldas ohutult ja efektiivselt Poola väed ja sõjatehnika Afganistanist välja viia," teatasid TVN allikad eriteenistustes.

Mõned Poola ajakirjanikud läksid oma järeldustes mõnevõrra kaugemale. Nii väitis ajaleht Gazeta Polska Codziennie, et vastuluurajad jälgisid Poola prokurör Marek Pasionek'it, kes lennukatastroofi uuris. Neid huvitasid Pasionek'i kontaktid Ameerika ametnike ja lennuekspertidega. Jälgiti muidugimõista FSB huvides.

Lisaks liikusid FSB töötajad vabalt, ilma igasuguste piiranguteta Poola sõjaväe VLT hoones. Seda on üsna raske uskuda, seda enam Poolas, kus Moskva vastu erilist sümpaatiat ei tunta.

Raadio RMF eetris püüdis Janusz Nosek kuulajaid veenda, et kokkulepe ei saanud kuidagi olla sõlmitud ilma Tuski nõusolekuta — tol ajal oligi praegune Ülemkogu juht Poola peaminister. "Seega on asjal poliitiline mõõde. See on suunatud eranditult "Kodanike platvormi" valitsemisaegse riigi juhtkonna diskrediteerimisele, seega otseselt endise peaministri vastu," teatas erukindral.

Ammuse vaenlase kättemaks

Kui Tusk sellise nõusoleku tõepoolest andis ja ta tunnistab seda uurimisel, siis muutuvad juriidilised süüdistused VLT juhtide vastu tühiseks, see-eest võib aga Tuski ennast "poliitiliselt" süüdistada sidemetes Kremli tšekistidega. Polegi tähtis, et see seitsme aasta tagune lepe puudutas lennuohutust ja vägede väljatoomist Afganistanist: arvestades Moskva ja Brüsseli suhete pinevust saab see olema tõsine süüdistus ja võimalik, et isegi mõjudega karjäärile.

Liberaal Tuski suhted Poolas praegu valitseva "Õiguse ja õigluse" partei juhtivate konservatiividega on ammusest ajast halvapoolsed. Poola peaministritoolil on praegu Beata Maria Szydło, presidenditoolil Andrzej Duda, kuid tegelik võim on koondunud "Õiguse ja õigluse" partei liidri ja Smolenskis hukkunud Poola presidendi kaksikvenna Jarosław Kaczyński kätte.

Sajandi esimesel kümnendil pidasid Tuski juhitud "Kodanike Platvorm" ja "Õigus ja õiglus" ägedat poliitilist võitlust. 2007. aastal purustas Tusk Jarosław Kaczyński teledebattides ja sai peaministriks, 2014. aastal valiti ta Euroopa Ülemkogu esimeheks ja ta pani Poola peaministri volitused maha.

Sel ajal, kui vastane oli Brüsselis, võitis Kaczyński parlamendi- ja presidendivalimised, kuid kuna Poola on EL liige, on ülemus ikkagi Tusk. Ja siis käivitatigi kampaania eesmärgiga takistada Tuski tagasivalimist Ülemkogu juhi ametikohale. Selle kampaania osaks sai ka niinimetatud "Venemaa jälg". See trump siiski ei aidanud ja 9. märtsil valiti Tusk tagasi. Kaczyński nimetas seda päeva Euroopa Liidu "Mustaks neljapäevaks". Varssavis otsustati üritusega siiski lõpuni minna ja Ülemkogu esimehelt ülestunnistus töötamise kohta "venelaste kasuks" välja pigistada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

64
Tagid:
FSB, prokuratuur, Euroopa Komisjon, komisjon, Donald Tusk, Poola, Varssavi, Euroopa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde