Muus osas sobib see ametnik ürituseks igati. Tal on kõlav nimi - Ben.

Ühendkuningriik tegi ministrikoha võitluseks ei tea millega

34
(Uuendatud 19:50 15.03.2017)
Ühendkuningriigi 2020. aasta välimised on juba praegu löögi all. London arvates ohustavad demokraatiat riigis mitte ainult "Venemaa küberrünnakud", vaid ka mitmed muud asjaolud, kuuluta, kasvõi erakorraline seisukord välja

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Kellele infosõda, kellele maatriks (parafraas vene kõnekäänust — kelle jaoks sõda, kelle jaoks aga toitev emarind — toim.). Briti poliitikas vähetuntud tegelane, keegi Ben Gummer, on muutumas muinasjutukangelaseks, nagu müstiliste ohtude eest kuningriigi kaitsjale kohane ongi. Ta tegeleb nende ohtudega nii teenistuskohustuste tõttu, kui ka Theresa May volitusel. Ja polegi oluline, milline saab uus ametinimetus olema.

"Õõnestustegevusevastase võitluse minister", nagu The Times seda nimetas või endiselt majandusala juhataja — valitsuse kabinetiminister, kelle pädevust on täiendatud küberjulgeoleku ja "Briti demokraatia küberpuutumatusega", nagu täpsustati Dawning Streetil.

Tal tuleb, nagu muinasjutuski, minna sinna, ei tea kuhu, võita toda, ei tea keda ja päästa 2020. aasta valimised. Sest isegi välisminister Boris Johnson, kogu tema elava kujutlusvõime juures, ei suuda "Venemaa võrgurünnakute" koht midagi asjalikku öelda. Peale sellele, et põhimõtteliselt on Venemaa selleks võimeline küll.

Ime veel, et pärast "Manchester Unitedi" mängu "Rostoviga" ei kavatse London teha ministeeriumi võitluseks Venemaa jalgpalluritega. Tuleb välja, et ka nemad on põhimõtteliselt millekski võimelised. Kusjuures, nagu "Venemaa häkkerite" puhul, ei tea meiegi, milleks nimelt nad võimelised on. Võibolla tulevikus näeme.

Esialgu orienteeritakse Gummerit ainult "Kremli sissemurdjatele". See töö on vastutusrikas ja, mis peamine, igavene. Seda jätkub vähemalt kuni nendesamade valimisteni. "Vene häkkerid" on ju nagu jumal. Ühed ütlevad, et ta on olemas, teised, et ei ole. Kumbagi väidet pole võimalik tõestada.

See-eest saab aga raskes olukorras iga eksimust tema kätetöö või tahtmisega seletada. Gummeril on tema uues ametis oluline jumala andi mitte munahoidjaga segamini ajada. Selles mõttes, et mitte õiendada nendega, kelle maine pärast WikiLeaksis avaldamist juba katki on. USA Luure keskagentuur rikub justkui samuti küberpuutumatust, kuid ainult demokraatia kaitse õilsal eesmärgil. Isegi kui ta seda "venelaste peal" praktiseerib.

Muus osas sobib see ametnik ürituseks igati. Tal on kõlav nimi — Ben. See tähendab, et kui on vaja kella lüüa, siis helisebki kohe. Ja perekonnanimi sobib samuti. Kuna Venemaa sekkumise ümber on juba suur lärm tekkinud, sobib Gummer (parafraas v.k. sõnast гам — kära, lärm) igati.

Ta teab juba, kuidas häkkeritel leib laualt võtta. Neid tuleb ennetada. Talle alluv teenistus äpardus viimasel kuul kahel korral. Esimest korda, kui korraldas Theresa May lendu USA-sse nii, et lennuk oleks võinud terroristidele kergeks saagiks langeda, kui see neid huvitanud oleks. Lennuki koordinaadid, kõrgus, kiirus ja lennusuund olid igast nutiseadmest lihtsalt jälgitavad.

Teisest juhtumist teatab värske The Telegraph. Edinburghi sõitva reisrongi esimese klassi vagunist leiti Downing Stereeti kantselei dokumendid, kaasa arvatud peaministri Šotimaal viibimise päevakava ja tema üksikasjalik marsruut, kaasa arvatud hotelli aadress ja telefoninumber. Ühesõnaga, häkkeritel on puhkus.

May'l lähevad dokumendid kaduma, kuid ta leiab ministri võitluseks nendega, kellele need enam huvi ei paku. Ilmselt sellega ongi seletatav ka tema pädevuse muinasjutuline laiendamine. Võibolla muinasjutus saab ta paremini hakkama kui tegelikus elus.

Nagu kirjutab The Times, arvab London, et võivad demokraatiat riigis destabiliseerida mitte ainult "Venemaa küberrünnakud", vaid ka raha ja valijate usaldus. Teiste sõnadega, Gummer' ile võiks abiks palgata veel raha ja valijatega võitlemise ministrid. Põhimõtteliselt on nad valitsuses juba olemaski, ainult et nimetused on veel muutmata: Brexit´i minister ja peaminister.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga

34
Tagid:
The Times, Gummer, Ben, London
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde