USA president Donald Trump

Тrump ja Venemaa: vandenõuteooriate kokkupõrge

99
Poleemika president Trumpi ja Venemaa teemal on sisuliselt lahing üksteisega võistlevate vandenõuteooriate vahel

TALLINN, 12. märts — Sputnik. Presidendi vaenlaste meelest sõlmis ta salanõu Vladimir Putiniga, et valimistel võitjaks tulla. Trump peab ennast vandenõu ohvriks, mille korraldas Barack Obama eesmärgiga teda mustata ja kujutada Putini „Mandžuuria kandidaadina", väidab portaal Inosmi viitega ajalehele The Wall Street Journal.

Kell kuus laupäeva (4. märts — toim) hommikul alustas Trump uut vooru oma võitluses ja postitas Twitteris sellise sõnumi: „President Obama kuulas oktoobris, just valimiste eelõhtul minu telefone pealt!" Paljud meediakanalid mõistsid selle süüdistussäutsu kohe hukka ja nimetasid seda alusetuks. Obama administratsiooni riikliku luureteenistuse direktor James Clapper paistab sellega nõustuvat. „Mis puudutab minu kontrollile allunud riikliku julgeoleku organeid, siis nende poolt ei teostatud mitte mingusuguseid pealtkuulamisoperatsioone ei presidendi, tol ajal valitava presidendi ega tema kui kandidaadi või tema kampaania suhtes," lausus Clapper pühapäeval vestluses telekanali NBC saatejuhi Chuck Toddiga.

Trumpi poolt esitatud süüdistused ja Clapperi kategooriline eitamine ei saa mõlemad tõesed olla. Või saavad? Clapper tugineb võib-olla oma seisukohas väljendi „teostatud presidendi suhtes" juriidilisele tõlgendusele.

Aga kui NSA jälgis monitooringuna valimiskampaanias osalenud Trumpi lähedaste kaastöötajate telefonikõnesid — inimesi, kes temaga regulaarselt telefoni teel kõnelesid? Jaanuari keskel teatasid BBC ja McClatchy kompanii, et möödunud aasta 15. oktoobril kiitis välisluure eesmärgil salajase jälgimise seaduse alusel (Foreign Intelligence Surveillance Act) toimiv erikohus heaks juurdluse korraldamise Venemaa tegevusaktiivsuse kohta Ameerika Ühendriikides, mis keskendus Trumpi nimetamata jäetud kolleegidele — kolmele neist, nagu teatab BBC. Lisaks sellele teatas ajaleht The New York Times jaanuari keskel „ulatusliku uurimise läbiviimisest seoses võimalike sidemetega Venemaa ametiisikute ja Trumpi kolleegide vahel".

Kui oletame, et Riiklik Julgeolekuagentuur tõepoolest sai ülesande 15. oktoobril langetatud otsuse põhjal jälgida Trumpi kolme kaaslase telefonikõnesid, siis on kerge endale ette kujutada stsenaariumi, mille puhul nii Trumpi süüdistused kui ka Clapperi eitus on mõlemad tõesed.

Kes aga võib olla sedalaadi uurimise objektiks? Üritagem sellest olemasoleva info põhjal aru saada. Esiteks, Trumpi mitteametlik poliitiline nõunik Roger Stone. Teiseks — Michael Cohen, Trumpi isiklik advokaat, kes jaanuaris aitas Ukraina jaoks rahuplaani koostada, keda ajaleht The New York Times on nimetanud venemeelseks. Kolmandana võib uurimisobjektiks olla Trumpi endine julgeolekunõunik Mike Flynn, kes 2015. aastal sai oma esinemise eest Venemaa valitsuselt raha. Kõigil kolmel on olnud mingisugused sidemed Moskvaga või tema sõpradega ning seetõttu tundub mõte, et nad olid võetud jälgimise alla, vähemasti tõepärane.

Kui lähtuda sellest, et neid tõesti jälgiti, võib sellest teha järgmise järelduse: valitsus kontrollis tegelikult kõiki Trumpi telefonikõnesid tema ühe nõuandjaga, tema advokaadiga ja tema julgeolekunõunikuga. Nende kõnesalvestiste väljatrükid olid Obama administratsiooni riikliku julgeoleku küsimustega tegelevatele tähtsatele ametnikele tõenäoliselt kättesaadavad. Sellise stsenaariumi puhul osutub Trumpi telefonikõnede pealtkuulamine ulatuslikuks, kuid ka sel juhul võib Clapperi väide ikkagi tõeks osutuda — äärmisel juhul, sõna-sõnalt võttes — sest Trump ei olnud otseselt pealtkuulamise objektiks.

Trumpi kriitikud suhtuvad erilise põlgusega tema veendumusse selles, et teoreetiliselt võimalik pealtkuulamine toimus Obama otsesel käsul. Endine presidendi ametlik esindaja üllitas hoolikalt sõnastatud avalduse, kus on öeldud: „Ei president Obama ega keegi teine Valge Maja töötajatest ei ole kunagi andnud korraldust Ameerika Ühendriikide kodanike järele luuramiseks."

Bürokraatliku asjaajamise vaatevinklist on selle ametliku esindaja sõnadel mõte taga — Valge Maja ei anna kunagi otseseid korraldusi jälitustoimingute läbiviimiseks välisluure huvides salajase jälgimise seaduse (FISA) alusel. See ülesanne langeb justiitsministeeriumile, seega endise peaprokuröri Loretta Lynchi haldusalasse. Kuid raske on uskuda, et Lynch ei oleks teavitanud presidenti Trumpi kolleegide jälgimisest, kuna asjaomane juurdlus võib Obamale kaasa tuua tõsised süüdistused siseriiklikus spionaažis.

Kuivõrd realistlik on selline stsenaarium? Antud hetkel me lihtsalt ei tea seda. Kõik oleneb sellest, kas meedia teadaanded uurimisest ning salajasest jälgimisest välisluure eesmärgil osutuvad usaldusväärseiks, aga ka sellest, kes olid jälgimise objektideks ja milline oli selle tegevuse ulatus.

Trumpi administratsioon on palunud Kongressil selle küsimusega tegelda ja võib-olla ilmub meile seetõttu peatselt usaldusväärsemat infot, mille põhjal annab järeldusi teha.

Igal juhul on meil juba piisavalt tõendeid kummutamaks väiteid sellest, et Trumpi esitatud süüdistused on „alusetud". NSA kogutud informatsioon — salajase jälgimise seaduse alusel teostatud uurimise tulemusena või lihtsalt tavalise välismaa ametiisikute jälgimise raames saadud teave — Trumpi kolleegide telefonikõnelustest ei kinnita senimaani infot Trumpi valimiskampaania seotusest Venemaa valitsusega. Kuid olukord on sünnitanud voogude kaupa lekkeid, mis toetavad muljet nende sidemete leidumisest.

President Obama on teinud vähemalt ühe sammu, mis ei või jätta sellist muljet süvendamata. Oma administratsiooni viimastel tööpäevadel muutis ta Riikliku Julgeolekuagentuuri väljatrükkide levitamise reegleid, tagades sellega nende laialdase levimise arvukaid talitusi pidi, minimeerides samal ajal püüded varjata nende USA kodanike isikuandmeid, kes on juhuslikult sattunud organiseeritud jälgimise alla. Ametiisikud õigustasid seda sammu kui kaitset võimaluse eest varjata teavet Venemaa pahatahtlikust käitumisest. Ainuüksi see selgitus kinnistas kuvandit, et Trump oli Putiniga seotud, dokumendihalduse muutmine aga andis uusi materjale nende inimeste käsutusse, kes korraldavad teabelekkeid Trumpi vastu.

Presidendi kriitikud peavad talumatuks igasuguseid oletusi sellest, et Obama administratsiooni kõrged ametnikud võisid korraldada salajase jälgimise, et saadud andmeid Trumpi vastu ära kasutada. Selle asemel paluvad nad meil ilmselt uskuda alternatiivsesse vandenõuteooriasse — sellesse, et Trump on Putini käpiknukk. Aga senimaani leidub rohkem tõendeid Trumpi versiooni kasuks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

99
Tagid:
vandenõu, president, Putin, Vladimir Putin, Trump, Donald Trump, Venemaa, USA