Bosnia ja Hertsegoviina koosseisu kuuluva Serblaste Vabariigi president Milorad Dodik

Bosnia serblaste vabariigi president andis Euroopale õppetunni

94
(Uuendatud 12:07 08.03.2017)
Lääs ei ole tunnustanud Krimmi referendumi tulemusi, samal ajal kui respekteeritakse poliitilise eliidi tahet Kosovos

TALLINN, 8. märts — Sputnik. Krimmi Venemaaga taasühinemise küsimus on lahendatud ning rahva tahet tuleb austada, teatas Bosnia ja Hertsegoviina koosseisu kuuluva Serblaste Vabariigi president Milorad Dodik, edastas raadio Sputnik.

Dodik tuletas meelde, et Lääs ei ole tunnustanud Krimmi referendumi tulemusi, samal ajal kui respekteeritakse poliitilise eliidi tahet Kosovos, kus ei korraldatud isegi isegi referendumit, vaid otsuse tegi parlament. Dodiki hinnangul ei oleks paljud sündmused aset leidnud, kui Ukrainas poleks toimunud põhiseadusevastast riigipööret.

Sisuliselt meenutas vabariigi juht veel kord seda lõputult äratüüdanud, kuid toppeltstandardite poliitikas ikka veel päevakorras püsivat mossitamist, millest Lääs loobuda ei kavatse. Serblastele ja teistele rahvastele, kes elavad tükeldatud Jugoslaavia aladel, on liigagi hästi teada, mida selline kodusõda ja verevalamine tähendab. Eriti siis, kui konflikti teatud „sobilikke" osapooli toetab aktiivselt lääne eliit.

On ju tõepoolest aabitsatõde, et mitte mingit rahvahääletust Kosovo eraldumiseks Serbiast ei toimunud. Inimestelt, sealhulgas Serbia piiriäärsete alade elanikkonnalt ei küsinud keegi midagi ning legitiimsuse aspektist kaheldava otsuse võttis parlament vastu ühepoolses korras. Kuid seda lääne kuraatorite järelvalve all, mis kindlustaski „erioperatsioonide" edukuse. Tulemusena jäi Serbia ilma kõige olulisimast osast oma ajaloolisest territooriumist.

Ent täpselt vastupidi kujunesid asjalood Krimmis. Valdav enamus poosaare elanikkonnast, ohustatuna Ukraina rahvuslastest, kes sõna otseses mõttes vahuna niinimetatud Euromaidani tulemusena pinnale kerkisid, hääletas ajaloolise õigluse taastamise poolt. Selle poolt, et Krimm, mis kunagi nõukogude juhtkonna voluntaristliku otsusega Ukrainale loovutati, tuua tagasi Venemaa koosseisu. Kuid seda tõsiasja, erinevalt Kosovo pretsedendist, ei suuda Lääs veel pikka aega tunnistada. Ei sobitu see Moskva ohjeldamise kontseptsiooni.

Ehkki, kui lähemalt uurida, siis küllap teadvustavad paljud Euroopa ja USA poliitikud vägagi täpselt, et poolsaare küsimus on lõplikult lukku löödud. Aga ei suuda seda tänu puhtpoliitilistele ja karjäärialastele kaalutlustele kuuldavalt välja öelda. Lääne demokraatia on lähedalt vaadates väga julm asi. Ning pealiinist kõrvale kaldudes võib kibekähku „puurist välja" lennata. Ja nii ei kaldutagi kõrvale, jättes Euroopa ja USA ilma täiendavast kasumist, mis tuleneks koostööst Venemaaga, ja asendades selle mõttetute sanktsioonidega.

Serblaste riiklike üksuste juhid — eeskätt Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina koosseisu kuuluva Serblaste Vabariigi juhtkond on ses mõttes vastupidisel, elutervel seisukohal ja nimetab asju oma õigete nimedega. Muuhulgas ka sellepärast, et ajaloolisi, kultuurilisi ja majanduslikke sidemeid Venemaaga, kuidas ka Lääs vastupidist ei sooviks, on serblased suutnud säilitada. Nagu ka vennalikku õlatunnet ja tänulikkust Venemaale.

See ei jää märkamata. Balkani poolsaarele on taas naelutatud Brüsseli eriline tähelepanu. Euroopa diplomaatia juht Federica Mogherini sooritas ulatusliku ringreisi selle regiooni riikides. Lubas neile üht kui teist, ühtesid laitis, teisi kiitis, ühesõnaga — käis neid meelitamas Euroopa Liidu „suurde sõbralikku" perre, kui kandidaadid osutuvad „paideks poisteks". Üritas isegi elutarkust õpetada ja heldelt nõuandeid jagada, kellel kuidas ennast ülal pidada. Balkani elanike jaoks oli see halb signaal. Lääne-Euroopa ei ole kunagi pidanud neid „omadeks" ja usaldusväärseteks. See piirkond on olnud ja on jätkuvalt vaid gepoliitiliste, seejuures Brüsseli puhtalt omakasupüüdlike ja utilitaarsete huvide tsooniks.

Siin pole enam vähimatki romantikat. Erinevalt paljude Balkani poolsaare elanike hinges valitsevatest meeleoludest, mis lähtuvad pühast usust EL-i helgesse tulevikku. Nad võiksid parem küsida, et mida on Euroopa Liit andnud, näiteks, Rumeenia, Bulgaaria või Kreeka kodanikele. Või — ukrainlastele.Nemad on liitumisest „tsiviliseeritud" Euroopa kogukonnaga igatahes vastu pükse saanud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

94
Tagid:
referendum, Milorad Dodik, Serblaste Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Lääs, Krimm