IS erineb põhimõtteliselt enamikust teistest terrorirühmitustest

Kalifaadi loojang

114
(Uuendatud 11:39 07.04.2017)
Kui jutt läheb islami radikaalsete terroriorganisatsioonide eelarvetele, siis tekivad kohe mõttelised assotsiatsioonid kas Laheriikide rikaste šeikidega, kes rahastavad usuvendade püha sõda uskmatute vastu

Gevorg Mirzajan, Venemaa Föderatsiooni valitsuse juures asuva rahandusinstituudi dotsent, RIA Novosti'le

Terrorirühmitus Islamiriik (IS — paljudes riikides keelustatud terroriorganisatsioon), mis suutis enda kontrollile allutada osa kahe, kaugeltki mitte kõige nõrgema Lähis-Ida riigi territooriumid, samuti läänemaailma ohuks nr. 1 nimetatud fenomeni uuritakse paljude riikide teadlaste poolt.

Nende hulgas olid ka Londoni kuningliku kolledži ja äriühingu Ernst&Young eksperdid, kes koostasid unikaalse uurimuse "Kalifaadi loojang", mis räägib sellest, kuidas ja mille arvelt grupeeringut rahastatakse.

IS rahalise olukorra analüüsimiseks kasutasid ettekande autorid kõikvõimalikke allikaid ja dokumente, kaasa arvatud organisatsiooni enda omasid, Ameerika kongressi kuulamiste materjale, erinevate riikide valitsuste andmeid, meedias avaldatud artikleid, ajakirjanike ja ajurünnakute kaastöötajate uurimusi, samuti vahetuid intervjuusid ametnike ja ekspertidega.

Selline lai allikate valik ei võimaldanud loomulikult saavutada konsensust numbrite osas, ega välistanud vajadust järelduste tegemiseks oletuste põhjal, mistõttu on numbrite vahemik osutunud üsna suureks (erinevus alam- ja ülempiiri vahel ulatub mõnikord 100%-ni), kuid isegi need ligikaudsed arvud lubavad näha reaalsust, mis erineb kõigi poolt ettekujutatust.

Islami maksukogujad

Kui jutt läheb islami radikaalsete terroriorganisatsioonide eelarvetele, siis tekivad kohe mõttelised assotsiatsioonid kas Laheriikide rikaste šeikidega, kes rahastavad usuvendade püha sõda uskmatute vastu, või USA Luure keskagentuuriga, mis kasutab radikaale oma huvides juhitava kaose tekitamiseks. IS puhul lisandus šeikidele ja luure keskagentuurile veel muististega kauplemine, millest maailma meedias regulaarselt räägiti, samuti inimkaubandus.

Tegelikkuses pole aga kõik sugugi nii. Vastupidiselt levinud arvamusele moodustas välissponsorite abi vaid eelarve väikese osa ja lunaraha saamise eesmärgil sooritatavad (lääneriikide kodanike või kohalike) inimröövid vaid 10-30 miljonit. Antiikmuististe müügitulud olid suhteliselt tagasihoidlikud — pärast Palmira ja Iraagi muuseumide peamiste muististe röövimist ei tegele IS mitte niivõrd arheoloogiliste väljakaevamiste, kuivõrd "mustadele" arheoloogidele oma territooriumil väljakaevamiste õiguse müügiga.

See on nii sellepärast, et IS erineb põhimõtteliselt enamikust teistest terrorirühmitustest. Ta ei ole mitte võrgustik, mille peamiseks aktiiviks on ettevalmistatud terroristide rakukesed. IS otsese kontrolli all on osa Iraagi ja Süüria territooriumist, järelikult ka kõik see, mis seal asub.

Just sellepärast ongi IS eelarve peamisteks tuluallikateks sisemised ressursid. Nende hulgas on ka maksud, mida IS kui riik korjab mitmelt miljonilt alamalt, kes elavad terrorirühmituse kontrollitaval territooriumil. 2016. aastal moodustas see summa erinevatel hinnangutel 200 kuni 400 miljonit dollarit.

Järgmine tuluartikkel on loodusvarade, eelkõige süsivesinikkütuste ammutamine ja eksport. Iraagis ja eriti Süürias võttis IS oma kontrolli alla terve rea naftapuurauke, mis tõid terrorirühmitusele 2016. aastal 200 kuni 250 miljonit dollarit.

Veel 110-190 miljonit teenis IS kohaliku elanikkonna, etnoreligioossete vähemuste või IS võimu alt põgenevate süürlaste ja iraaklaste labase röövimisega (arusaadavatel põhjustel oli see tuluartikkel 2014. aastal oluliselt suurem ja moodustas 0,5 kuni 1 miljard dollarit, see tähendab poole kogu IS eelarvest).

Pole territooriumi — pole ka raha

Selline "Põhja-Korea tüüpi eriline" majandusmudel võimaldas IS-l mitte eriti sõltuda välissponsoritest, pangasüsteemist ja Lääne tegevusest Laheriikidest pärit rahastusallikate sulgemisel. Teisest küljest aga vajab selline mudel toimimiseks pidevat territoriaalset ja kontrolli laienemist (siit ka osaliselt etteheited Kalifaadile) materiaalsete ja inimressursside üle.

Just sellepärast valisid IS vastased tema vastu võitlemiseks spetsiifilise võitlustaktika. Nii näiteks, kui Iraagi valitsus keeldus augustist 2015 maksma palka Mosulis ja muudel IS poolt okupeeritud territooriumil töötavatele riigiteenistujatele, hindasid paljud inimõiguslased seda otsust ebainimliku, peaaegu, kui Bagdadi keeldumist hoolitseda oma kodanike eest.

Kuid tegelikkuses viis see IS maksulaekumiste järsu vähenemiseni. Samuti viis ka IS poolt okupeeritud Süüria ja Iraagi territooriumil asuva naftataristu purukspommitamine terroristide eelarvelaekumise vähenemisele.

Lõpuks, kõige tõsisemaks löögiks eelarvele sai IS väljatõrjumine tema kontrolli all olnud territooriumidelt Iraagi ja Süüria, samuti kurdide väeüksuste poolt. 2016. aasta novembriks oli IS kaotanud 62% tema poolt 2014. aastal kontrollitavast Iraagi ja 30% Süüria territooriumist, mis tõi kaasa märgatava tulubaasi kadumise. 2014. aastaga võrreldes kahanes IS eelarve rohkem kui kahekordselt (maksimaalsetel hinnangutel 1,9 miljardilt vähem kui 870 miljoni dollarini).

Mosuli (IS poliitiline ja kaubanduspealinn) vabastamine Iraagi vägede poolt, mida on oodata lähikuudel, vähendab terrorirühmituse maksustatavat baasi veelgi.

Koidik ei saabu veel niipea

Kuid isegi praegusel kärbitud kujul, oma "haleda" 870 miljoni dollariga, on IS maailma kõige rikkam terrorirühmitus (võrdluseks Al Qaeda* Iraagi filiaali sissetulek oli 70 kuni 200 miljonit dollarit).

Vastupidiselt ettekande autorite mõõdukas-optimistlikule prognoosile on grupeeringul siiamaani käsutada piisavalt ressursse sõja jätkamiseks Iraagis ja Süürias veel mitme kuu, või isegi mitme aasta jooksul.

Mis puutub aga sõjapidamist Läänega, siis nagu selgub, pole selleks palju raha vajagi. Suurt ühiskondlikku kõlapinda tekitanud Pariisi terroriaktid ei maksnud mitte miljoneid, vaid kõigest mõnikümmend tuhat eurot ja Nice's veelgi vähem. Seepärast degradeerub IS isegi sõja kaotuse korral Süürias ja Iraagis (kus on üles seatud suurepärane propagandamasin) kergesti tavaliseks võrgustikul põhinevaks grupeeringuks ja jätkab ohu kujutamist Läänele.

Võit IS ja teiste taoliste grupeeringute üle tuleb saavutada mitte rahandus- või isegi territoriaalsel, vaid ideetandril. Läänel tuleb ületada kõlbeline kriis ja pakkuda oma elanikkonnale idee, mis purustaks püha sõja romantika võitluses "hingetu Läänega". Milline see idee olema saab, on juba teise uurimuse teema, mis loodetavasti ei lase ennast kaua oodata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

114
Tagid:
radikaal, islam, raha, terrorism, kalifaad, LKA, IS, Islamiriik, Iraak, Süüria
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde