Saksamaa endine välisminister ja endine asekantsler Frank-Walter Steinmeier valiti Saksamaa LV presidendiks

Erruminek ametikõrgendusega

40
(Uuendatud 16:21 15.02.2017)
Saksamaa endine välisminister ja endine asekantsler Frank-Walter Steinmeier valiti pühapäeval, 12. veebruaril Saksamaa LV presidendiks

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Saksamaa sai uue riigipea. Kuid võidujooksus liidukantsleri ametikohale — valimised toimuvad 2017. aasta septembris — on esile kerkinud hoopis säravam ja tugevam konkurent Angela Merkelile. Ning just liidukantsleri käes, erinevalt presidendist, on Saksamaal tegelik poliitiline võim.

Sotsiaaldemokraat Steinmeierit nimetatakse sageli „kõige populaarsemaks saksa poliitikuks" ja seda kinnitavad valimiste tulemused: Föderaalkogus, mille moodustavad Bundestagi saadikud ja omavalitsuste volikogude esindajad, sai ta 1239 hääletamisel osalenu hulgast 931 poolthäält. See võimaldas tal juba esimeses valimisvoorus seljatada neli konkurenti.

Steinmeierist, kel jaanuaris täitus 61. eluaasta, sai järjekorras kaheteistkümnes Saksamaa president, vahetades sellel ametikohal välja 77-aastase Joachim Gaucki.

Sõduripõlvest presidenditoolini

Steinmeier on poliitikas olnud üle veerand sajandi. Ta esindab Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteid (SSDP), kuhu ta astus juba nooruses, Bundeswehri sõdurina. Kahel korral, kui SSDP kuulus koos CDU/CSU blokiga parempoolsesse „suurde koalitsiooni", sai ta endale välisministri portfelli.

Saksamaa välisministrina kõneles Steinmeier korduvalt vajadusest tugevdada vastastikuseid suhteid Venemaaga. Tema sõnade kohaselt ei tohi alahinnata seda äärmiselt olulist rolli, mida Moskva etendab rahvusvaheliste konfliktide lahendamisel — alates Ukrainast kuni Iraani ja Süüriani. Ta on pooldanud Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist ja Venemaa kiireimat naasmist „Suurde kaheksasse".

2016. aasta augustis teatas Steinmeier vajadusest sõlmida Euroopas uus relvastuskontrolli kokkulepe vältimaks Venemaa ja NATO vahelise võidurelvastumise järjekordset vooru.

Seejuures osutas ta asjaolule, et Moskva on juba korduvalt kutsunud Põhja-Atlandi allianssi üles Euroopa relvastuse üle arutelu pidama.

2016. aasta novembris esitas CDU/CSU-SSDP blokk ta oma presidendikandidaadiks. Jaanuari lõpust peale oli tema asemele välisministri ametikohal teine sotsiaaldemokraat — Saksamaa endine majandus- ja energeetikaminister Sigmar Gabriel.

Medali kaks poolt

Saksamaa presidendi ametikoht on esinduslik auamet, kus ei ole tegelikku poliitilist võimu. President määrab ministrid ametisse, ta võib peatada seaduseelnõu vastuvõtmise, juhul kui see on põhiseadusega vastuolus ning liidukantslerile umbusalduse avaldamise korral saadab Bundestagi laiali ja kuulutab välja uued valimised. Nagu Steinmeier ise ajakirjanikele väitis, annab ta enesele aru, et uue väljakutsena saab tema ülesandeks „Saksamaa esindamine rahvusvahelisel areenil", aga mitte „igapäevaste välispoliitiliste konfliktide" lahendamine.

Steinmeieri de facto presidendiks valimine tähendab tema kõrvaletjätmist reaalpoliitikast ja seetõttu tekitab see sündmus iseendast kahetisi tundeid, tunnistab Venemaa Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu (RIAC) presiidiumi liige ning peadirektor Andrei Kortunov, kellel on tulnud Saksamaa endise välisministriga tolle visiitidel Moskvasse mitmel korral kohtuda.

„Ühest küljest on muljetavaldav see üksmeel, millega Steinmeier presidendiks valiti. Kuid teisest küljest ei ole Venemaal nüüd Berliinis enam sellist partnerit ja seda tuleb alles vaadata, millisena uus minister ennast näitab. Pealegi ei osale Steinmeier enam eelseisvatel valimistel ja see võib reaalselt nõrgestada sotsiaaldemokraatide ja kogu vasaktsentri positsioone," ütleb Andrei Kortunov.

Vasaktsentristide nõrgenemine on asjatundja hinnangul võimalik seetõttu, et SSDP esitatud liidukantsleri kandidaat Martin Schulz, kes viimased viis aastat on juhtinud Euroopa Parlamenti, on Saksamaa tegelikust sisepoliitikast kogu aeg kaugel eemal olnud. Ja kuigi tema populaarsus on praegu tõusuteel, on Schulzi väljavaated Angela Merkelit valimistel võita märksa kesisemad kui võinuks olla Steinmeieril. Tulemusena tagab praegune jõudude vahekord peaaegu kindlalt võidu Merkelile, leiab Andrei Kortunov.

Ebaõnne põiming

Potentsiaalsete kandidaatide seast Saksamaa valitsusjuhi ametikohale langevad järgemööda välja just need poliitikud, kes eeldatavalt võiks Saksamaa Liitvabariigi poliitikat Vene Föderatsiooni suhtes positiivselt mõjutada — sellised nagu Steinmeier ja Gabriel, sedastab Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (MGIMO) rahvusvaheliste uuringute instituudi direktor Aleksandr Orlov. Nende asemel seatakse esiplaanile Brüsseli euroametniku Schulzi kandidatuur. Ehkki Gabrielist ongi nüüd saanud välisminister, ei õnnestunud Steinmeieril sellel ametikohal Saksa-Vene suhete parandamiseks tegelikult mitte midagi ära teha, kuna poliitikat ei määra minister ega isegi asekantsler, vaid valitsusjuht, toonitab politoloog.

„2009. aastal sai Steinmeier Bundestagi valimistel (justnimelt Merkeli vastaskandidaadina) armetult lüüa ega soovinud seda korrata. Seetõttu pidi SSDP leidma teise liidri, kes võiks Merkelile väljakutse esitada. Samas on oluline märkida, et sotsiaaldemokraadi presidendiks valimise fakti kui sellisega on Merkel juba omajagu lähenenud SSDP-le, kes seab ta omakandidaadiks," märgib Saksa-Vene foorumi teadusdirektor, rahvusvahelise väitlusklubi Valdai ekspert Alexander Rahr.

Traditsiooniliselt on kristlike demokraatide partei CDU jaoks olnud oluline, et president valitaks nimelt nende ridadest, meenutab politoloog. Ehkki tegemist on nominaalse ametikohaga, on riigi kõige tugevamal erakonnal alati olnud võimalus suruda sellele oma kandidaat. Tänaseks kristlikel demokraatidel enam enamust ei ole, neil tuleb minna kompromissile. Seega ei anna sotsiaaldemokraadi saamine presidendiks tunnistust mitte SSDP nõrgenemisest, vaid vastupidi, sotsiaaldemokraatide positsiooni tugevnemisest.

„Vasakmarss"

Vasakpoolsete populaarsuse tõus Saksamaal toimub enamikus Euroopa riikides kulgeva vastupidise protsessi taustal — näiteks prantsuse sotsialistid loovutavad ilmselgelt edumaad vabariiklastele.

„Vasakpoosed ideed on Euroopas praegu tõepoolest ebapopulaarsed. SSDP populaarsuse kasv on seotud „värske" kantslerikandidaadi, tervelt 20 aastat välismaal töötanud ning justkui kes-teab- kust ja kes-teab-miks Saksamaa poliitilisele areenile kerkinud Martin Schulzi populaarsuse tõusujoonega. Tema ülesseadmine koos osalt vasakpopulistlike loosungitega on esile kutsunud suure vaimustuspuhangu — ma ei ütleks, et vasakpoolse valijaskonna seas, küll aga vasakliberaalide hulgas, kelle esindajaid leidub sotsiaaldemokraatliku partei toetajate seas rohkesti," lausub Alexander Rahr.

Tema sõnul on parempopulistide populaarsus Saksamaal märgatavalt madalam kui samas kõrval Prantsusmaal. Aga niipea kui vaid ilmus välja vasakpopulist Schulz, tekkis talle otsekohe tõsine toetajaskond — kuni 30% rahvastikust. See, et tema poolt on täna valmis hääletama vasakliberaalne haritlaskond, on nimelt Saksamaale iseloomulik eriomane fenomen," kinnitab politoloog.

Seda, mis praegu Saksamaal toimub, iseloomustab mitte niivõrd Schulzi ja üldse vasaktsentristide populaarsuse kasv kuivõrd CDU populaarsuse langus eesotsas Merkeliga, leiab Venemaa strateegilise kommunikatsioni keskuse president Dmitri Abzalov. Saksamaal tõstab pead seesama protestilaine, mis viis Suurbritannia Brexitini ning USA Donald Trumpi valimiseni presidendiks.

Ammuilma küpseb rahulolematus Merkeli valitsuskabineti poliitikaga — ennekõike Brüsseli kursi punktuaalse järgimise ja oma riigi rahvuslike huvide hülgamise tõttu. Eriti võimsaks tõukeks sellisele rahulolematusele said Saksamaa valitsuse migratsioonipoliitilised algatused ja nende tagajärjel sündinud terrorirünnakud.

„Kuid saksa valija jaoks ei ole suurt vahet, kelle poolt oma hääl anda — kas euroopameelse Merkeli või euroametniku Schulzi poolt, sest suure tõenäosusega võib valimised taas võita Angela Merkel. Saksamaa jaoks on see ohtlik eelkõige seeläbi, et küpsenud ühiskondlik nõudlus poliitikas oodatavate muutuste järele jääb rahuldamata ja see tähendab, et protestimeeleolud hakkavad kasvama," ütleb Dmitri Abzalov.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

40
Tagid:
valimised, kantsler, president, Merkel, Frank-Walter Steinmeier, Angela Merkel, Saksamaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde