Foto on illustratiivne

Pribaltika ja Ukraina paanikas ehk nafta pole ainuke sõltuvusvorm

172
(Uuendatud 10:20 15.02.2017)
Limitroofid loobusid (Balti riigid juba ammu, Ukraina alates 2014. aastast) tulude ja riskide diversifikatsioonist ja põhimõttest "tark vasikas imeb ikka vähemalt kahe lehma nisa" ja valisid karukoerte taktika

Maksim Sokolov, agentuurile RIA Novosti

Kodumaise (Venemaa — toim) majanduse ülemäärasest sõltuvusest nafta- ja gaasiekspordist hakati rääkima kohe, kui see sõltuvus välja kujunes — pärast 1973. aasta naftakriisi, kui naftahinnad kordades tõusma hakkasid.

Tõsi, alguses rääkisid sellest vaid majandusteadlased ja sedagi pigem köögis, ametlikul tasandil oli see tabuteema. Kuid juba siis oli selge, et majandus, kus nisu külitakse küll NSV Liidus, saaki aga koristatakse hoopis Kanadas, on vildakas ja see ei saanud eksisteerida ilma süsivesinikulise ekspordita.

Kui karm tsensuur tühistati ja majandusküsimusi hakati arutama avameelselt, läksid liikvele sellised väljendid nagu "naftasõltuvus" ja "bensujaamriik".

Sellele teemale kuhjati üüratu hulk spekulatsioone, mille peamine mõte seisnes selles, et "monokultuurse ekspordiga kaasnevad tõsised riskid".

Sellega nõustuvad praktiliselt kõik, alates valveliberaalidest kuni vähem valves patriootideni. Aga ega see mõte eile tekkinud. Hispaania allakäiku XVII sajandil ülemäärase kulla sisseveo tõttu Ameerikast analüüsiti juba ammu. Romaanis "Kapten Granti lapsed", mis kirjutati 150 aasta eest, teatab geograaf Paganel noorele Robert Grantile, et kuld ei ole nendele riikidele, kus seda leidub, kunagi õnne toonud.

P. Melnikovi ajaloolises romaanis "Metsades" (v.k. — "В лесах"), mis on kirjutatud umbes samal ajal, räägib lahkusulisest kirjatark Vassili Borissõtš, et metsataguses Zavolžjes, kus maa eriti ei kanna, elavad talupojad paremini, kui mustmullaga õnnistatud kubermangudes, kus vili on ainuke kaup, mida talupojad toodavad ja kus "Üleküllus (mille tõttu viljahinnad langevad) on hullem kui puudus". Ja isegi Jevgeni Onegin arutles:
"Kuis riik küll aina jõukust kogub
ja millest tulu saab, ja miks,
ei kulda vajagi tal ole
kui küllalt kraami, mis eluks vajalik."

Aga mis meil Oneginist, kui me oleme juba kaks naftahinna langust üle elanud — 80-ndate lõpus ja nüüd, alles üsna hiljuti. Tagajärjed on ilmsed.

Kui räägitakse majanduse monokultuurse orientatsiooni ohtlikkusest, peetakse silmas tooraineeksporti: nafta, gaas, banaanid, värvilised metallid, kakaooad ja sellega piirdutaksegi. Korrutatakse muudkui iga nurga peal, et ei tohi kõike mune ühes korvis hoida, kuid kaugemale mõte justkui ei küüni.

Ühekülgne orientatsioon on ohtlik mitte ainult majanduses — poliitikas samamoodi.

Trumpi valimine USA presidendiks tekitas suurt segadust nii Ameerikas, kui ka Euroopa Liidus. Kuid praegu Ukrainas ja Balti riikides toimuvat ei saa selle epiteedi ilmse nõrkuse tõttu segaduseks nimetada. Seal valitseb täielik hüsteeria.

Ja selle põhjus on mõistetav. Kui üle minna majanduskeelele, siis on tegemist hindade langusega mitte 120-lt dollarilt barrelist 40-le (milles, nagu teame, polnud samuti midagi meeldivat), vaid 150 dollarilt 5-le, kusjuures naftatulude osakaal riigieelarves ületab kordades Venemaa oma. Ühesõnaga — täielik krahh.

Limitroofid (NSV Liidu lagunemisel taasiseseisvunud riigid — toim.) loobusid (Balti riigid juba ammu, Ukraina alates 2014. aastast) tulude ja riskide diversifikatsioonist (tootmise mitmeharuline arendamine, kapitali paigutamine mitmesse tootmisharusse, et vähendada konjunktuuri kõikumise mõju — toim) ja põhimõttest "tark vasikas imeb ikka vähemalt kahe lehma nisa" ja valisid karukoerte taktika. Karukoerad on väikesed, kuid hulgakesi karu külge klammerdudes ja haukudes teevad nad jahimehele töö lihtsamaks.

Kõik muud välis- ja sisepoliitilised ülesanded heideti kõrvale. Loodeti, et sulase püüdlikkuse korral lahendab peremees kõik tema mured. "Onu Sam äkki saabub, helikopteris maandub, ilma rahata kinno mind viib" (parafraas kultusmultifilmi "Krokodill Gena" Sünnipäevalaulust, kus Gena laulab oma sünnipäevaunistusest — toim.)

Kõik on hästi (ütleme, suhteliselt hästi) niikaua, kuni peremeest köidab karujaht. Sinnamaani toitis monokultuurne orientatsioon, patuga pooleks, tõesti ära.

Kuid konjunktuuri muutumise, s.t. uue peremehe ilmumisega, kellele karujaht pole enam prioriteet, variseb kõik kokku. Limitroofid lootsid, et nende teenetel on nõudlust igavesti ega valmistanud sellepärast ette ka mingit varuvarianti.

Nii et naftasõltuvus ei ole ainuke võimalik sõltuvuse vorm. Teel Euroopasse saab samuti nõeltest torkida (parafraas venekeelsest väljendist "на игле", mis tähendab süstlanõela otsas rippumist ehk uimastisõltuvust — toim).

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

172
Tagid:
gaas, hinnad, nafta, NSV Liit, Euroopa, Ukraina, Balti riigid, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde