USA lipp

USA leevendab sanktsioone Vene julgeolekuteenistuse suhtes

18
(Uuendatud 07:09 03.02.2017)
Muud Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad paika nii kauaks, kuni Krimmi poolsaar on annekteeritud

TALLINN, 3. veebruar — Sputnik. USA võimud on otsustanud leevendada sanktsioone Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) suhtes, teatas Ühendriikide rahandusministeerium neljapäeval oma veebiküljel.

USA rahandusametkonna sammu eesmärk on tagada, et Ühendriikide firmad saaksid hankida FSB-lt teatud USA tehnoloogiakaupade jaoks impordilube, vahendas BNS.

Rahandusministeeriumi sõnul ei hõlma muudatus luba tehingute tegemiseks FSB-ga. Venemaal tegutsevad USA importijad võivad edaspidi taotleda FSB-lt impordilube elektroonikaseadmete müümiseks ja maksta lubade eest FSB-le kuni 5000 dollarit aastas.

Valge Maja eitas, et tegemist on Vene-vastaste sanktsioonide leevendamisega.

"Ma pole midagi leevendanud," ütles USA president Donald Trump kohtumisel Harley-Davidsoni juhtidega.

Valge Maja pressiesindaja Sean Spiceri sõnul on samm osa tavapärasest föderaalregulatsioonide kohandamise protsessist.

Vene-vastased sanktsioonid jäävad Krimmi tagastamiseni

USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley ütles esimeses ametlikus esinemises ÜRO Julgeolekunõukogus neljapäeval, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad paika nii kauaks, kuni Ukrainale kuuluv Krimmi poolsaar on annekteeritud.

"Krimm on osa Ukrainast. Meie Krimmiga seotud sanktsioonid jäävad kehtima kuni Venemaa tagastab kontrolli poolsaare üle Ukrainale," lausus ta.

USA on seisukohal, et Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aasta märtsis pärast sõjalist operatsiooni poolsaare okupeerimiseks. USA on kehtestanud Venemaale eraldi sanktsioonide paketid Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukrainas separatistliku konflikti õhutamise eest.

Donbassis on alates jaanuari lõpust sõjategevus hoogustunud Ukraina sõjaväe käes oleva Avdijivka linna ümbruses. Kiiev teatas neljapäeval, et ööpäeva jooksul sai vaenutegevuses surma kaks ja haavata 10 sõdurit.Viimase viie päeva jooksul on raketi- ja miinipildujatules surma saanud 23 inimest. Ligi 20 000 linnaelanikku on elektrita.

"Me tahame tõepoolest parandada oma suhteid Venemaaga, ent kohutav olukord Ida-Ukrainas nõuab Venemaa tegude selget ja jõulist hukkamõistmist," lausus Haley. "Vägivalla ägenemine peab lõppema."

Ta avaldas kahetsust asjaolu üle, et pidi oma esimeses esinemises Venemaa tegevust taunima.

Sõjategevuse äkiline hoogustumine Ida-Ukrainas on jätnud lõksu tuhandeid tsiviilisikuid ja hävitanud elutähtsat taristut, sõnas USA suursaadik, lisades, et kriis levib ja seab ohtu veel rohkem inimesi.

Haley kutsus vaenutegevust otsekohe lõpetama ja Minski relvarahuleppeid täielikult ja viivitamatult ellu viima.

"Ühendriigid seisavad Ukraina rahva kõrval, kes on kannatanud Vene okupatsiooni ja sõjalise sekkumise all ligi kolm aastat," sõnas endine Lõuna-Carolina osariigi kuberner.

"Kriis jätkub seni, kuni Venemaa ja tema toetatavad separatistid ei hakka austama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust," lausus ta.

Ehkki Haley avaldused järgisid USA eelmise valitsuse joont, täheldas Vene suursaadik ÜRO-s Vitali Tšurkin enda sõnul "mõnetist toonimuutust".

"See on alles teekonna algus ja loodetavasti viib see millegi senisest konstruktiivsema juurde."

USA uue valitsuse reaktsioon sõjategevuse ägenemisele Donbassis on seni olnud vaoshoitud. President Donald Trump tuli võimule lubadusega parandada suhteid Venemaaga. Ukrainas kardetakse, et USA võib leevendada Venemaale kehtestatud majandussanktsioone ilma oluliste edusammudeta Donbassi konflikti lahendamises.

Trump on hiljem täpsustanud, et loodab parandada Venemaaga suhteid jõupositsioonilt.

Ukraina suursaadik ÜRO-s Volodõmõr Jeltšenko süüdistas Venemaad remonditööde takistamises elektrivarustuse taastamiseks Avdijivkas.

"See on järjekordne selge tõend Kremli kavatsusest tekitada Avdijivkas humanitaarkatastroof, nagu Vene sõjavägi tegi Aleppos," ütles Ukraina diplomaat Süüria suuruselt teisele linnale viidates, mille Süüria valitsusväed Venemaa sõjalisel toetusel detsembri lõpus tagasi vallutasid.

Tšurkin süüdistas Ukrainat sõjategevuse alustamises eesmärgiga tõmmata endale rahvusvahelist tähelepanu ja püüdlustes saavutada rindel sõjalist võitu.

18
Tagid:
sanktsioonid, FSB, ÜRO, Trump, Vitali Tšurkin, Donald Trump, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde