Tulistamise tagajärjed Donetski oblastis

Donbassi luure "lõikas vahelt" ettekande Ukraina inimkaotustest Donbassis

141
(Uuendatud 12:19 02.02.2017)
Tunnustamata Donetski rahvavabariigi luure hõivas Ukraina president Petro Prorošenkole saadetud Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülema ettekande 29. ja 30. jaanuaril asetleidnud inimkaotustest, milleks on peaaegu 80 sõjaväelast langenutena

TALLINN, 1. veebruar — Sputnik. Tunnustamata Donetski Rahvavabariigi (DRV) luure avalikustas Ukraina armee tegelikud inimkaotused viimase kahe ööpäeva jooksul, milleks on 78 langenud ja 76 haavatud sõjaväelast, teatas Donetski uudisteagentuuri vahendusel DRV operatiivväejuhatuse ülema asetäitja Eduard Bassurin.

Bassurini sõnul oli Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülema Viktor Muženko ettekanne Ukraina relvajõudude tegelikest inimkaotustest 29. ja 30. jaanuaril, mille DRV luure enda valdusesse sai, president Petro Porošenko erakorralise naasmise põhjuseks Saksamaalt. Bassurini väitel varjab Ukraina väejuhatus tegelike inimkaotuste suurust, et vältida paanikat sõjaväelaste ja tsiviilelanikkonna hulgas.

"Me avalikustame selle informatsiooni, et anda Petro Porošenkole aega võimaluse avanedes isiklikult hukkunute ja haavatute emadele silma vaadata ja selgitada neile, millistest ambitsioonidest ajendatuna ta nii palju inimesi hukka saatis ja millise võidu need rohkem kui 70 teise ilma saadetud võitlejat talle tõid," — rõhutas Bassurin.

Juba varem on teatatud sõjalise olukorra eskaleerumisest Donbassis, edastab RIA Novosti. DRV andmetel tulistasid Ukraina relvajõud DRV positsioonidele üle 1000 mürsu, tulelööke anti 14 DRV asustatud punkti ja Donetski eeslinnade pihta.

30. jaanuari hommikul tulistati Makijivka linna. Pühapäeval antud tulelöökides hukkus kaks ja sai haavata kolm tsiviilisikut, vigastuti üle 20 elamu, teatati DRV kaitseametkonnast.

Seejuures teatasid Ukraina relvajõud omakorda, et omakaitseväelased üritasid Avdijevka piirkonnas vallutada tormijooksuga nende positsioone. Ligi 25 tuhandelise elanikkonnaga Avdijivka vee-, sooja- ja elektrivarustus katkes, kusjuures välistemperatuur selles piirkonnas on praegu — 20o C. Ukraina võimud kuulutasid piirkonnas välja erakorralise seisukorra. Nad ei välista elanikkonna evakueerimist, kui elutegevuse taastamiseks hädavajalikke remonttöid ei õnnestu läbi viia.

Ka Avdijivka keemiatehas on elektrivooluta. DRV kaitseministeeriumist teatati 31. jaanuaril, et omakaitseväelased lõpetasid tulistamise ja järgivad nüüd täielikult tulevahetuse lõpetamise režiimi Donbassis, et võimaldada purustatud elektriliinide taastamistöid Avdijivka piirkonnas.

Olukorra eskaleerimine kui ultimaatum Tumpile

DRV liider Aleksandr Zahhartšenko ei välista, et Kiievile on konflikti eskaleerimist Donbassis vaja selleks, et esitada ultimatiivseid nõudmisi vastvalitud USA president Donald Trupile. Varem on Porošenko teatanud, et kavatseb juba järgmisel kuul külastada Washingtoni ja kohtuda seal USA president Donald Trumpiga.

Kohtumisest Ameerika liidriga teatas Porošenko peaaegu kohe pärast vabariiklase valmisvõitu.

Porošenko teatas, et oli üks esimesi, kellele Donald Trump pärast tema presidendiks valimist helistas ja nad leppisid kokku Ukraina liidri visiidis Washingtoni pärast USA presidendi ametissepühitsemise tseremooniat. Porošenko teatas samuti, et telefonivestluses Trumpiga arutas ta ka Krimmi ja Donbassiga seonduvaid küsimusi.

Lavastatud tagasipöördumine

Porošenko "erakorraline" naasmine Saksamaalt tundub olema varem ettevalmistatud ja orkestreeritud üritus. Tal on iga hinna eest vaja olukorra pingestumist. "Naasmise ettekääne "et vältida humanitaarkatastroofi puhkemist Avdijivkas," on silmnähtavalt otsitud. Ilmselt mõeldi see lihtsalt välja ja harjutati kaua," kirjutas Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Aleksei Puškov Twitteris.

Kiievi esindaja, Ukraina Ülemraada esimehe esimene asetäitja Irina Geraštšenko omakorda sidus olukorra teravnemise Donbassis Ukraina president Petro Porošenko läbirääkimistega Saksamaa kantsler Angela Mekeliga.

"Olukorra teravnemine rindel toimub reeglina tähtsate rahvusvaheliste kohtumiste või läbirääkimiste eel… panuste tõstmiseks läbirääkimistel, maailma hirmutamiseks käimasoleva konfliktiga — pealetung, relvade täristamine, jõuga ähvardamine," kirjutas Ukraina Raada esimene asespiiker Irina Geraštšenko oma Facebooki kontol.

141
Tagid:
tulistamine, Porošenko, Merkel, Trump, Donald Trump, Petro Porošenko, Angela Merkel, Donetsk, Saksamaa, USA, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde